Nii jõuab lugejani tegelaste kaudu kirjaniku mure kaasaja pärast: mis saab meie kodumaast, kus inimese saatuse üle otsustavad samasugused jõud nagu Jersalaimis Jesua üle. · Wolandi kuju loomisel tugines Bulgakov tohutule kirjanduslikule traditsioonile. · Woland on saatan, Pimedusevürst, kuri vaim ja varjude valitseja. · Võõrapärast nime oli talle vaja sellepärast, et demonoloogiat mittetundev inimene ei taipaks kohe, kellega on tegemist. Autor varjab algul Wolandi tegelikku olemust, et luua pinget, pärast ütles ta selle välja nii Meistri kui ka Wolandi enda suu läbi. · Woland oli küll võimas, kuid ta ei saanud valguse vastu. Ta tunnistas seda, mis on suur Meistri ja Margarita armastus ning Meistri looming. Seepärast hoidis ta alles Meistri käsikirja ja lasi tal Margaritaga kokku jääda (,,Käsikirjad ei põle!").
viljade saamiseks. Vähesel määral ka haljastuses. Kasvatamine Eestis:karmimatel talvedel esineb külmakahjustusi. Kultuursorte kasvatatakse viljade saamiseks. Kasutatakse ka haljastuses. Siberi nulg. Looduslikult ei kasva Eestis ühtegi nulgu, kuid parkides võib neid ilusate okaste tõttu sageli kohata. Kõige tavalisemad meil on siberi ja palsaminulg. Kõige suuremad ja vanemad on aga kõik siberi nulud. Eestisse toodi neid kasvama juba XIX sajandi algul. Loodust mittetundev inimene võib nulu kuusega segi ajada, sest mõlemal on okkad võrsel ühekaupa. Tegelikult on neil kahel aga palju erinevat. Kõigepealt on nulu okkad alati lapikud ja alt enamasti valkjad. Valkjaks teevad okka õhulõhed: pisikesed avad, mille kaudu pääsevad õhk ja vesi okkasse ning sealt välja. Eesti harilikul kuusel on okkad neljakandilised ja vähemärgatavate õhulõhedega. Kuid pargis jalutades võib harva kohata ka samasuguste okastega kuuske. Nüüd peame appi võtma teised
annaabi.ee 
