Must auk ikkagi annab välja ka mingit informatsiooni Hawking kinnitas 21. juulil 2006 Dublinis toimunud konverentsil, et must auk ikkagi annab välja ka mingit informatsiooni. Tema ettekande kokkuvõte nägi välja selline: "Eukleidilise kontuuriintegraali üle kogu topoloogiliselt triviaalse meetrika saab võtta aja lõigustamise teel ja on seega unitaarne, kui seda analüütiliselt Lorentsi omani jätkata. Teiselt poolt on kontuuriintegraal üle kõigi topoloogiliselt mittetriviaalsete meetrikate asümptootiliselt sõltumatu algolekust. Järelikult on totaalne kontuuriintegraal unitaarne ja mustade aukude moodustumisel ning aurustumisel informatsioon ei kao. Viis, kuidas info välja pääseb, näib olevat, et tõeline sündmuste horisont ei moodustu kunagi, moodustub ainult näiv horisont." See avaldus ei teinud aga kuulajaid palju targemaks. Tõestus musta augu olemasolust 4. jaanuaril 2010 avaldas NASA andmed, et uued tulemused NASA Chandra
öelda, kas see väide on õige ja tuletatav, või vale ja ei ole tuletatav. Lahenduvuse takistuseks on väited, mis pole tuletatavad: ei saa olla olemas algoritmi, mis suudaks mittetuletatava predikaatarvutuse väite puhul alati õigesti otsustada, et seda väidet tuletada ei saa ja otsingu võib katki jätta. Tuletatavate väidete puhul aga suudab Turing masin tuletuse teoreetiliselt alati leida. Muidugi võib mittetriviaalsete väidete tuletuste leidmiseks sageli rohkem aega kuluda kui universumil vanust. 1936. aastal esitas Alonzo Church minimaalsete vahenditega algoritmikirjutamise- ehk progammeerimiskeele, nn. lambda-arvutuse. Lambda-arvutus erineb kardinaalselt Turingi masinast, kuid teoreetiliselt on neil samasugused arvutamisvõimed: üks on teises algoritmiliselt simuleeritav. Churchi loodud lambda-arvutus on kaasaegsete
annaabi.ee 
