mõtet, et inimühiskond samuti kui temagi võiks olla huvitatud suurtest kadudest ja katastroofidest, mida vastavalt kindlale vajadusele kutsuvad esile rahutud depressioonid, ängistavad kriisid ja viimati teatav orgiastiline seisund." (Bataille 1995: 69). Bataille leiab, et inimühiskond on jäänud alaealiseks: ta tunnistavat küll oma õigust ratsionaalselt omandada, säili-tada või tarbida, kuid välistab "mittetootliku kulutuse printsiibi" (Bataille 1995: 69). Bataille arvates pole inimese tegevus täielikult taandatav tootmise ja säilitamise protsessidele ning jagab tarbimise kahte ossa: esimese osa moodustab hädavajalik miinimum, et säilitada antud ühiskonnas indiviidide elu ja jätkata tootmistegevust, teise osa mittetootlikuks nimetatavad kulutused aktiviteedid, mis vähemasti primitiivseis tingimusis on iseenese eesmärgiks: "luksus, leinad, sõjad, kultused,
Esikohal on ka A. Smithil põllumajandus ja hankiv tööstus, teisel kohal töötlev tööstus, kolmandal hulgikaubandus ning neljandal jaekaubandus. Seega loobus Smith aristotellikust majanduse jaotamisest oikonoomiaks ja krematistikaks. Smith vaatles kaubandust kui kasumi allikat paralleelselt põllumajanduse ja tööstusega, tegemata põhimõttelist vahet tootmisel ja ringlusel. Smith nõudis tootliku töö osatähtsuse suurendamist ning mittetootliku töö osa vähendamist. Seejuures hindas Smith tööd tootlikuks või mittetootlikuks sõltuvalt töö resultaadist. Tootlik on töö, mis: • toodab mingit kaupa, eset (tegevus mittemateriaalses tootmises on mittetootlik töö) või • loob kasumit, kapitali. Oma otseses rünnakus merkantilismi vastu leidis Smith, et valitsus ei tohiks sekkuda rahvusvahelisse kaubandusse. Vastavalt nn absoluutse eelise seadusele, peaksid rahvad nagu ka indiviidid või perekonnad
annaabi.ee 
