kaheks: ühelt poolt üldiseks hea suhte suunamiseks ja toetamiseks, teisalt aga ema-laps ja isa- laps suhete psühhoteraapiateks. Järjest tavalisem on spetsiifilise terapeutilise tegevuse objektiks võtta lapse, ema ja isa omavaheline suhe. (Tamminen 2006: 197) Vanemaid tuleb informeerida oma lapse märguannete ja vajaduste kohta, muuta neid tundlikumaks, kuidas ühte või teist lapse käitumismaneeri ära tunda. Psühhoteraapia abil saab vanemaid vabastada varasematest mittetoimivatest kiindumus- ja hoolitsussuhetest ning sellistest suhetest tingitud väärastumistest ja negatiivsetest mõjudest. Nii et siinkohal on oluline töö just lapse vanematega. Mitmetel konkreetsetel viisidel mõjutab väikelapse elu ja psüühilist arengut see, kuidas on ühiskonnas toimiv lastepoliitika, sealhulgas, millist ennetavat tööd teevad erinevad institutsioonid (nt lasteaiad), kuidas toimivad peredele või vanematele suunatud tegevused ja kuidas suhtutakse lastesse üldiselt (kultuur)
kahjutunnet ja kaotusevalu, mis linna hävimise ja inimeste hukkumisega kaasnes. Üks põhjus oli keeleoskus (Hans kõneles iga päev eesti keelt), mistõttu võis luuletus elavalt kirja saada. 1956 jäeti venelasi ja küüditamist puudutavad teemad välja, mistõttu ei ole katkenditest tervikpildi saamisel abi. Mülleril on ainult pastori-argumendid, aga Hansul on peale jutustajapositsiooni ka ajalookirjutaja kuju (manifesteerib ajalookirjutust). Räägib ka mittetoimivatest ajaloosuhetest. Mitmekülgne vaatepunkt lisab objektiivsust. Tekst vaatleb, mitte ainult ei hinda. Vaatepunktid on suhteliselt tasakaalus. Tekst ei jõudnud kunagi trükki, leidus ümberkirjutusi. Levis suuliselt ja oli populaarne. Tekst erines rahvaluulest, kuna selles kasutatakse lõppriimi. Rahvas oli lõppriimi osas vastuvõtlik. Autori hoiak on Rootsi poolt toetav ja Vene vägede rüüstetegevust tauniv. Tekst on kirjutatud
annaabi.ee 
