informatsiooni uuritava sündmuse kohta. Eelkõige saadakse informatsiooni tunnistajate ülekuulamise käigus ning sealt saadud informatsioonil on sageli määrav tähtsus kriminaalasja lahendamisel-mittelahendamisel. Kriminaalasja lahendamine sõltub tunnistuste kvaliteedist ning paraku on tunnistajate ütlused ka enamiku juriidiliste vigade põhjustajaks. Ebaõiged tunnistused on ainus kõige sagedamini esinev põhjus, mille alusel mõistetakse kuritegude toimepanemises süüdi neid mittetoimepannud isikud. Kõik tunnistused võib jagada nende tõelevastavuse alusel kaheks: tõelevastavad tunnistused ja valetunnistused. Valetunnistused võivad aga omakorda pärineda kahest allikast, tegemist on kas teadmatu eksimisega või teadliku valetamisega. Valetamine Eksimine Teadlik, tahtlik tõe salgamise akt Mittetahtlik tegelikkuse väärtõlgendamine
kulutavad 85% oma tööajast inimestega suhtlemisele, vestlemisele ja nendelt informatsiooni hankimisele. Samas on tunnistajate ütlused ka enamiku juriidiliste vigade põhjustajaks. Näiteks ühe uuringu alusel (Huff, Rattner and Saragin, 1986) hinnati, et ainuüksi USAs toimus ühe aasta jooksul 3000 juriidilist eksimust, mille põhjustasid valetunnistused. Ebaõiged tunnistused on ainus kõige sagedamini esinev põhjus, mille alusel mõistetakse kuritegude toimepanemises süüdi neid mittetoimepannud isikud (Wells, 1993). Ütluste (tunnistuste) kujunemine on mitmeastmeline protsess. Ütluste saamiseks on vaja, et: 1. inimene oleks midagi aistinud ja tajunud; 2. vastuvõetu jääks mällu; 3. ütluste andmise ajaks oleks mälus talletunu säilinud; 4. inimene suudaks seda reprodutseerida; 5. inimene suudaks reprodutseeritavat sõnaliselt väljendada; 6. ütluste vastuvõtja mõistaks ja fikseeriks seda adekvaatselt.
annaabi.ee 
