seda, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu, vastasel juhul pööratakse karistus täitmisele. Kohus võib süüdimõistetu allutada ka käitumiskontrollile, mille nõuete rikkumisel võib ta samuti pöörata karistuse täitmisele. Karistusest võib tingimisi vabastada, kui mõistetud karistuseks on tähtajaline vangistus või rahaline karistus. Kohus võib karistusest teatud juhtudel vabastada ka mittetingimuslikult nt. kui kurjategija on kuriteo tagajärjel saanud ka ise raskelt kannatada. Samuti alaealise karistusest vabastamine alusel ning selle asemel mõjutusvahendite kohaldamine (näiteks erikool). Karistuse kandmisest tingimisi vabastamine on võimalik tähtajalise ja eluaegse karistuse puhul. Vabastamine sõltub juba ärakantud karistuse kestusest. Määratakse katseaeg ning vabastatud isik allutatakse ka käitumiskontrollile. 5
Lisaks on riikidel üldine kohustus viia siseriiklik õigus vastavusse rahvusvahelise õigusega. Selleks on riigid üldiselt vabad valima transformatsiooni, inkorporatsiooni, adoptsiooni või retseptsiooni vahel, ent rahvusvaheline õigus võib selle mooduse ka ette kirjutada. Iserealiseerivus et rahvusvahelise õiguse norm oleks siseriiklikus õiguses otsekohaldatav, peab ta olema iserealiseeruv, st: reguleerimisesemelt ja kehtivusalalt sobiv ja sõnastatud piisavalt selgelt ning mittetingimuslikult. Otsene õiguslik mõju selline otsekohaldatav norm loob adressaadile õigusi ja kohustusi, mida kohtud peavad tagama. Otsekohaldatavus ehk otsene õiguslik mõju erineb vahetust kohaldatavusest. Viimane on kõikidel siduvatel õigusnormidel. Siseriikliku õiguse suhtestumine rahvusvahelise õigusega. Riikide õigussüsteemid erinevad. Aluspõhimõtted on tavaliselt riikide konstitutsioonides, ent olulised on ka siseriiklikud seadused, kohtu- ja halduspraktika