BAYES kus P(A) = P(B1)*PB1(A)+P(B2) *PB2(A)+...+P(Bn) * PBn(A), i tähistab osasündmuse B numbrit 2. Sündmus ja vastandsündmus. Sõltuvad ja sõltumatud sündmused. Sündmuste väli P(A/B) = P(A), P(AB) = P(A)P(B) Sündmus fakt, toimumine, ilming jne, mis on seotud, kas toimub või ei teatud tingimustel. Vastandsündmus A sündmusele A Sündmus A ei ilmne kui esineb sündmus A. Sündmus A on sõltumatu sündmusest B kui tema tingimuslik on võrdne mittetingimusliku tõenäosusega. 3. Sündmuste algebralised operatsioonid. Sündmuste summa ja korrutis Summa: Sündmus C, mis ilmneb igal juhul kui ilmneb vähemalt üks sündmustest A või B. C = A B, Korrutis: On sündmus C, mis ilmneb juhul kui ilmnevad mõlemad sündmused A ja B. C = A B , A 4. Juhusliku suuruse mõiste X = X(e) 5. Jaotusseadus ja selle esitamine. Jaotusfunktsioon F(x) ja tema põhiomadused 6. Tõenäosuse tihedusfunktsioon f(x) ja tema põhiomadused
toitu näidates koer reageerib toidule vastava toidunäitamise refleksiga. Kolmas samm on tingitud avaldumine, see tähendab, et koera sülg voolab kellahelina peale. Koer õppis kella seostama toiduga ja reageerib sellele samasuguse kehalise stiimuliga. Kell sai tingitud stiimuliks (CS), kui originaalne neutraalne stiimul (kell) toob esile 46 tingitud stiimulist (toit) tuleneva käitumise mittetingimusliku käitumisena, siis on tegemist õppimisega. Sülje eritus muutus tingitud vastuseks (CR), mille tõi esile tingitud stiimul (kell). John B. Watson (18781958) on esimene biheiviorist, kes kasutas stiimulrektsiooni teooriat laste õppimise uurimiseks. Tuntud on nn „väikese Alberti „ eksperiment. Selles eksperimendis esitati samaaegselt stiimulitena valge küülik ja kerge elektrilöök. Tulemuseks