4.) Miks on alkaanid keemilistelt omadustelt suhteliselt passiivsed ained ja mida tuleb teha, et nende keemilist aktiivsust tsta? Alkaanid on keemiliselt kige passiivsemad orgaanilised ained, kuna nende molekulides asuvad ksiksidemed on tugevad ja psivad. Alkaanid on toatemperatuuril psivad isegi tugevate oksdeerijate ja kontsentreeritud hapete ja leeliste suhtes. Reaktsioonivime tstmiseks on vajalik alkaane kas kuumutada vi kasutada erinevaid katalsaatoreid. 5.) Tieliku ja mittetieliku plemise vrdlus, kuidas leegi vaatlemisel kindlaks teha, et tegemist on tieliku vi mittetieliku pl. ? Tielik plemine toimub piisava hapnikukoguse (hu) olemasolul. Tielikul plemisel tekivad alati ssinikdioksiid ja veeaur. Mittetielikult plevad need ained, milles on ssinikusisaldus vesinikusisaldusega vrreldes suhteliselt suur. Mittetielikul plemisel vivad moodustuda ssinikdioksiidi ja veeauru krval veel mitmeid orgaanilisi hendeid,ssinikoksiid ja ssi. Leegis plemata jnud ssinikuosakesed
14. Summa ruut. Too nide. * Summa ruut on vrdne esimese liikme ruut liita kahekordne esimese ja teise liikme korrutis liita teise liikme ruut. nt: (a+b)2 = (a+b)(a+b) = a2 + ab + ab + b2 = a2+2ab+b2 15. Vahe ruut. Too nide. * Vahe ruut on vrdne esimese liikme ruut lahutada kahekordne esimese ja teise liikme korrutis liita teise liikme ruut. nt: (a-b)2 = (a-b)(a-b) = a2-ab-ab+b2 = ab2-2ab+b2 16. Kuupide summa . Too nide. * Kuupide summa on vrdne ksliikmete summa ja nende ksliikmete vahe mittetieliku ruudu korrutisega. nt: a3+b3 = (a+b)(a2-ab+b2) 8a3 + b3 = ( 2a+b)(4a2-2ab+b2) x3y3 + 27 = (xy+3)(x2y2-3xy+9) 17. Kuupide vahe. Too nide. * Kuupide vahe on vrdne ksliikmete vahe ja nende ksliikmete summa mittetieliku ruudu korrutisega. a3-b3= ( a-b)(a2+ab+b2) 64-a3= ( 4-a)(16+4a+a2) 18. Summa kuup. Too nide. * Summa kuup on vrdne esimese liikme kuup liita kolmekordne esimese liikme ruut korda teine liide liita kolmekordne esimene liige korda teise liikme ruut liita teise liikme kuup.
7) Ssiniku redoksomadused. Ssiniku aatomi o-a vi olla vahemikus -4 kuni +4. Viksemates astmetes kitub oksdeerijana. Ning suurima ssiniku o-a puhul kitub redutseerijana. Kui aste on vahemikus -4 kuni +4 siis vib kituda nii kui oksdeerija kui redutseerija. Ssisiniku o-a vrtused vivad olla peale tisarvude ka murdarvulised vi isegi null. 8) Orgaanilise ainete oksdeerumine: ssiniku oksdatsiooniastme seos energia eraldumisega, erinevatel kiirustel kulgevad reaktsioonid, tieliku ja mittetieliku plemise vrdlus, plahvatus ja selle toimumiseks vajalikud tingimused, lemised ja alumised usalduspiirid, tahkete ainete plemine, stamise, lhnastamise vajalikkus? Kiireteks oksdatsiooniprotsessideks on plemine ja plahvatus. Tielik plemine, toimub keskonnas kus on piisavalt hapnikku ning selle saadus on ssinikdioksiid ja vesi. Mittetielik plevad ained siis kui hapnikku on vhe ja saadusteks on Ssinidioksiid, vesi ja muud ained (Vingugaas CO, tahm C jt) Alam ja lempiire
segatud sel juhl mrab koguplemisaja just see segamisprotsess. Vahepealne protsess, kui mlemad mngivad rolli. VEDELKTUSE EHK MAZUUDI ETTEVALMISTAMIEN PLETAMISEKS vedelktus pleb aurufaasis, et plemine toimuks entensiivselt, tuleb vedelktus eelneevalt pihustada vimalikult vikesteks tilkadeks selleks elemendiks kus protsess toimub on m ##PLEMISPPRTSESSI PLEMISBILANDS## Oleneevalt juurdeantav hukogusest hu kogusest, tehakse vahet tieliku ja mittetieliku plemise vahel. Ktuse tielik plemine see on ktuse plevelementide keemilise hinemise protsess huhapnikuga, mis toimub kindlal temperatuuril ja millega kaasneb maksimaalne soojuse eraldumine, st kik plevelemendid plevad ra. Plemisel moodustunud plemisgaasid siseldavad jrgmisi komponente: CO2,SO2, lmmastik ja hapnik. Mitteielik plemise korral suitsu gaasid sisaldavad plevaid komponente, mis ei ole ra plenud. Keemiline plemiskadu, kui avastatakse suitsugaasides CO,
annaabi.ee 
