Tegu võib käsitleda üldiselt kahest aspektist: tegu kui õiguslikult relevantne käitumisakt ning tegu kui töö. Tegu kui töö - töö on inimliku tegevuse üks avaldusviis üldises igapäevaelus. Töö on inimlik tegevus, mis on suuteline rahuldama võõrast vajadust. Kaasajal reguleerib antud valdkonda üldiselt tööõigus. Teo mõistele on eriti tähelepanu pööratud kriminaalõiguses. Teo võib moodustada ka mittetegu, see on tegelik tegemata jätmine. Ka mittetegu võib olla õiguslikest olukordadest vaadatuna tegu. 1.3. Ese õiguses Esemed on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Ese ja asi ei ole õiguslikult sünonüümid. Vastavalt TsÜS-ile on esemed: ASJAD kehalised esemed. Asju kui kehalisi esemeid on mõtet liigitada nii, kus liigitusel on õiguslik tähendus: kinnisasjad-vallasasjad, asendatavad - asendamatud , äratarvitatav äratarvitamatu
Infoühiskonna üks olulisemaid nähtuseid on inimese ja masina vaheliste suhete keerukus ja integratsioon. Infotehnoloogia mõju inimpotensiaalile on tohutu. Suurendab inimeste võimalusi meditsiinialaste jne leiutistega. Iga järgmine põlvkond on üha enam sõltuv infost. Edu tagab sellises ühiskonnas võime infot töödelda ja info töötlemise efektiivusus 1.2. Tegu õiguses Tegu: teo mõistele on eriti tähelepanu pööratud kriminaalõiguses. Teo võib moodustada ka mittetegu, see on tegelik tegemata jätmine. Ka mittetegu võib olla õigsulikest olukordadest vaadatuna tegu. Teo mõiste aluseks õiguses on praktilise, loomuliku, sotsiaalse elu mõiste. Teostemine ehk teo kordasaatmine tähendab õigusteadlasele ettearvestuslike, sotsiaalselt oluliste tagajärgede tahtlikku esilekutsumist, millistena tuleb mõista kõiki loomulikke sündmusi maailmas. Ehk siis sihitedaliku, ettearvatava või ettearvestatava tagajärje esilekutsumine
annaabi.ee 
