kaudu. OBJEKTIIVSEKS psüühika väljenduseks on objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega reeglipäraselt kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessid, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas. Kõik mis on teadvuslik, on ühtlasi psüühiline, kuid osa psüühilisest ei ole teadvuslik. PSÜÜHIKANÄHTUSI, mis avalduvad teadvuslikul tasemel, nimetatakse psühholoogiliselt-käitumuslikult eksplitsiitseteks ning mitteteadvustatuid implitsiitseteks. Psüühiliste nähtuste sfäär on avar ja mitmekesine, kuid laias laastus jagunevad need kolme suurde rühma: 1) psüühilised protsessid – kujutavad endast teatud ajuprotsesside toel toimuvat vaimset tegevust maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamisel subjekti poolt. Peamised TUNNETUSPROTSESSID(kognitiivsed protsessid) on aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine. EMOTSIONAALSED
aferentsed juhteteed SA, PA eferentsed juhteteed teostuselund/lihased (efektorid) Närvisüsteemi liigitus – somaatiline ja vegetatiivne Somaatiline närvisüsteem: juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, mõtlemist, taju, kujutlust, emotsioone jne, aga ka mitteteadvustatuid psüühilisi protsesse. Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Perifeerne närvisüsteem jaguneb kaheks: sensoorseks ja motoorseks. motoorne allsüsteem on liigutustesse või liigutamisse puutuv. Viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsus.