aastat on sürrealism enam populaarsust võitnud. Sürrealismi kunstnikud ja skulptor André Breton oli mässumeelne kirjanik ja ideoloog. Ta sündis 19.02.1896 Tinchebray's Normandias. Ülikoolis meditsiini õppides hakkas teda huvitama psühhiaatria ning Sigmund Freudi (keda ta 1921. aastal kohtas) tööde lugemine tutvustas talle mitteteadvuse mõistet. Bretoni hakkasid huvitama sümbolistliku luule psühholoogilised implikatsioonid ning võimalused kirjanduse ja kunsti kaudu inimese mitteteadvusele ligi pääseda. Bretoni ,,Sürrealismi manifest" defineeris 1924. aastal sürrealismi. Sürrealism pidi ületama piirid unenäo ja reaalsuse, mõistuse ja hullumeelsuse ning objektiivsuse ja subjektiivsuse vahel. Nende teemadega tegeles Breton ka kirjanikuna. Prantsusmaa okupeerimisel Saksa vägede poolt, põgenes Breton USAsse. 1942. aastal korraldas ta Yale'i ülikoolis sürrealistide näituse ja kirjutas seal veel ühe manifesti. 1946. aastal naases Breton Prantsusmaale, kus jätkas kuni
Ülikoolis meditsiini õppides hakkas teda huvitama psühhiaatria ning Sigmund Freudi (keda ta 1921. aastal kohtas) tööde lugemine tutvustas talle mitteteadvuse mõistet. Esimese maailmasõja ajal töötas Breton Nantes'i psühhiaatriakliinikus, kus talle jättis sügava mulje tutvus Alfred Jarry'st inspireeritud nihilistliku kunstniku Jacques Vaché'ga. Bretoni hakkasid huvitama sümbolistliku luule psühholoogilised implikatsioonid ning võimalused kirjanduse ja kunsti kaudu inimese mitteteadvusele ligi pääseda. 1919. aastal asutas Breton koos Louis Aragon'iga ning Philippe Soupault'iga ajakirja Littérature, mille veergudel nad 1920. aastal avaldasid esimese näite sürrealistlikust automaatkirjutusest. Bretoni ,,Sürrealismi manifest" (,,Manifeste du surréalisme") 1924. aastast defineeris sürrealismi kui ,,puhast psüühilist automatismi, mille kaudu püütakse väljendada ... tõelist mõtteprotsessi." Sürrealism pidi ületama piirid unenäo ja reaalsuse, mõistuse ja
Substitutsiooni käigus õpib ehitama ekvivalentsuste metafoorilis-metonüümilisi võrke. See viis Reaalsuse puudujääki vastu võtta, mis redutseerib Kujuteldava ohud, ongi keel. Keele olemus ei ole mitte asjade nimetamises või informatsiooni edastamises, vaid subjekti soovi avastamises Teise "laval", "pilgu all". Teine on antud juhul kui Sümboolse instants -- kultuur, traditsioon, sootsium. Mitteteadvuses peitubki subjekti tõeline ajalugu. Teadvustatud historiseerimine annab mitteteadvusele kultuuriliselt vastuvõetava kuju. Mitteteadvuse struktuur on kombinatooriline. Sümbol muutub sõnaks ja ta vabaneb objektist. Enne oli sõna kui asi . Esmane sõna oli isa nimi, mis identifitseerus seadusega (vrd. Freudi super-ego). Keele ja kõne seosed on subjekti sisesed. Lacani triaad aitab paremini mõista teadvuse ja alateadvuse vahekorda : REAALNE KUJUTELDAV SÜMBOOLNE
annaabi.ee 
