o Inimesel on seega teatud privlileeg mõista enda vaimuseisundit. o Ja Freud ütles, et see pole ikka niii. Eneseteadvus on väga väike osa. Me ei saa olla kindlad selles terviklikuses. Inimese mina pole endaswt teadlik. Ehk siis freud ütles, et inimese mina tuum jääb endale alati kättesaamatuks. Ehk id/miksi on alati mina tunnetseus lõpuni kättesaamatu. Niisiis inimese teadvuse asemel on midagi mida nimetame mitteteadvuseks. Altusse mõiste: Interpellatsioon - Loeng 8 Itaalia vasakpoolne kultuuriteoreetik Cramsci (1891-1937) · Kirjutas oma tekstid vanglas. · Tema tekstid on tuntud kui ,,vangla vihikud". · Cramsci: maksism on teatav poliitline programm, mis peab maailma muutma. Tema küsimus oli see, miks ei toimu mingisusugst sotsiaalselt pööret. · Meid huvtab tema juures mõiste ,,Heagemoonia".
süsteemi piires võimelised kõike seletama. aga asi on keerulisem. falsifikatsiooniprintsiibiga neid ei saa kontrollida. tegelt on siin see probleem, et falsifikatsiooniprintsiipi ei peeta enam kuigi universaalseks ega ka mitte sobivaks (ma peaks tõnisele saatma mõned lingid, kus sellest on kirjutatud) baasi ja pealisehituse skeem on analoogne freudi teadvuse ja mitteteadvuse skeemiga (teadvustamatus on jätkuvalt parem vaste selles kohas) freud jagab psüühhika teadvuseks ja mitteteadvuseks. mitteteadvus on baasiks, millele teadvus toetub. mitteteadvus freudi mõistes on unikaalne, kuid mitte individuaalne. mitteteadvus koosneb korduvatest elementidest. jung räägib ka kollektiivsest mitteteadvusest (aga see on suht kirjanduslik tuletis) teadvuse kaudu me suhtleme maailmaga meie ümber. mitteteadvuses asuvad meie instinktid ja tungide maailm, meie allasurutud soovid ja ihad, freudi järgi. mitteteadvus väljastab samuti signaale, aga seed on mõistuse kontrolli alt väljas
annaabi.ee 
