hääleõiguse. Marston on ka imenaise autor (koomiks). 5. Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris (J. K. Lavater, F. J. Gall). Teema sellest, kas kriminaalsed kalduvused peegelduvad inimese välimuses, on teadlasi huvitanud juba sajandeid ning selliseid näiteid näo teatavate anatoomiliste isepärasuste sidumisest inimese sisemise rikutusega leiab Vanast Egiptusest, piiblist jne. Eraldi saab nimetada kahte tänapäevases mõttes mitteteadust, mis mõlemad sündisid 18.sajandil. Esiteks füsiognoomika ehk teadus inimese näojoonte ja psühhiliste eripärade omavahelistest seostest. Selle doktriini rajajaks oli Zürichi pastor Johann Kaspar Lavater (1741- 1801). Tema arvates olid olulised eelkõige erinevate näoosade tunnused (näiteks nina väljendab tundeid, huuled pehmeloomulisust või viha, lõug sensuaalsust, kael isiksuse siirust ja paindlikkust). Tema loodud distsipliin teadusringkondades tunnustust siiski ei leidnud
eelnimetatud kriteeriumitele. 4.küsimus Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris(J.K.Lavater,F.J.Gall) Idee,et kriminaalsel käitumisel on kindlad seosed teatavate isiksuseomadustega,ulatub kaugesse ajalukku ja niisuguste omaduste kindlakstegemise esimesed katsed tehti ammu enne teadusliku psühholoogia sündi. Eraldi saab nimetada kahte tänapäevases mõttes mitteteadust,mis mõlemad sündisid 18.sajandil.Esiteks füsiognoomika ehk teadus inimese näojoonte ha psühhiliste eripärade omavahelistest seostest.Selle doktriini rajajakse oli Zürichi pastor Johann Kaspar Lavater(1741-1801).Tema arvates olid olulised eelkõige erinevate näoosade tunnused(näiteks nina väljendab tundeid,huuled pehmeloomulisust või viha,lõug sensuaalsust,kael isiksuse siirust ja paindlikkust).
annaabi.ee 
