lähimate aastakümnete jooksul täieliku assimileerumiseni (Kristof 1995). Teisalt pakub ka abikätt majandus ja selle võimalik langus, mil tekib hoopis sisserändamine buraku- rajoonidesse ning mis omakorda võib viia selleni, et burakusid ei peetagi enam burakudeks. Kui eriraportöör külastas suure burakumini elanikkonnaga Nishinari rajooni Osakas, oskasid sealsed linnaosa vanemad arvata, et „rassism ja ksenofoobia on põhiliselt mitteteadlikkuse tagajärg, ning et naabrusrajoonidest kajastub palju vähem diskriminatsiooni kui nendest, mis asuvad kaugel“. Seega on linnaosa eesmärk näha vaeva buraku ja mitte- buraku ühiskondade vaheliste sidemete loomisel, üritades luua vastastikust teadlikkust (Priestley 2009). Tundub, et ei ole olemas lahendust, mis muudaks kohe ja praegu jaapanlaste mõttekäiku nii, et burakuminid saaksid olla uhked või vähemalt mitte häbeneda oma päritolu pärast.
ei saa vältida, kuid saab kontrollida ja selle suurust vähendada. 3.4.2 Mitte valimi vead Mõõtmisvead · Tekivad, siis kui mõõtmisriistad on ebatäpsed · Inimesed, kes mõõtmisi teostavad, pole saanud vajalikku väljaõpet Mittevastamisest tekkivad vead · Tekivad, kui andmeid pole võimalik saada või saadakse vaid osaliselt andmed mingi vaatluse all oleva ühiku kohta. See on tõsine probleem, kui me saame nihkega andmed. · Vead, mis tekivad vastajate mitteteadlikkuse tõttu. Tekivad eelkõige tehniliste vaatluste juures. Mõned vastajad tunnevad teemat rohkem kui teised vastajad 3.4.3 Vaatlusvead Valikuvead Kui mittesobivad elemendid satuvad valimisse (kui uurimisobjekt ei ole üheselt defineeritud ja mõned vaatlejad võivad lisada mittesobivaid liikmeid) Töötlemisvead · Andmed ei ole korralikult salvestatud (kirja pandud, arvutisse sisestatud) · Andmete sisestamisel on tekkinud vigu 3.5 Lihtne juhuslik valim
annaabi.ee 
