Atmosfääri ülemised kihid koosnevad 80% ulatuses vesinikust ja 19% ulatuses heeliumist. Väga väikeses koguses leidub ka metaani. Lainepikkustel üle 600 nm ehk spektri punases ja infrapunases osas on metaani neeldumisspekter kõige tugevam, mis põhjustab punase valguse neeldumise ja see omakorda on üks põhjus, miks Neptuun on nagu ka Uraangi sinise värvusega.Kuna Uraani sinine värvus on võrreldes Neptuuniga heledam ja tuhmim, arvatakse, et Neptuuni värvust mõjutab veel mingi mitteteadaolev atmosfääri koostisosa. Neptuuni atmosfäär on jagatud kaheks peamiseks osaks: allpool paiknevaks troposfääriks, kus temperatuur kõrguse kasvades langeb, ja stratosfääriks, kus temperatuur kõrguse kasvades tõuseb. Piir nende vahel ehk tropopaus asub rõhul 10 kPa. Stratosfäärist ülespoole jääb termosfäär, kus rõhk on vähem kui 1-10 Pa. Troposfäär läheb järk-järgult üle eksosfääriks .
vanemale põlvkonnale muudab nad uimastite levitajatele kergelt mõjutatavaks sihtgrupiks. Kanepi kui uimasti tarbimise harjumused kujunevad noorel valdavalt sõpruskonna eeskujul ja toetusel. 1.2. Koolinoorte hoiakud ja suhtumine kanepisse Kanepit võib käsitleda kui äärmuslikku näidet illegaalsest uimastist. Niipalju väitlusi ei ole põhjustanud ükski teine uimasti. Vaidlused selle üle, kas kanep legaliseerida või mitte, puhkevad iga kord, kui avalikustatakse mõni mitteteadaolev fakt selle taime mõjust. Sõltumata avastatu positiivsusest või negatiivsusest, seatakse kahtluse alla uuringu meetodite ja tulemuste usaldusväärsus (Harro 2006, 253). 5 Ühiskonnas levivad kaootilised ja mitmeti tõlgendatud väärtushinnangud ja normid. Piirangud ja lubatavus on ebamäärane. See kõik soodustab müütide teket uimastite ohutusest (Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat 2005, 42).
(üldkogum), mis suudavad olemasolevat probleemi lahendada (vt. joonis 23). Tihti pole aga nii laiaulatuslik info tarbijale kättesaadav. Seepärast tuleb enamikul juhtudel piirduda väiksema kogumiga (teadaolev kogum). Siit tuleneb ka turunduse ülesanne antud etapil: varustada tarbijaid selliste infoallikatega, mis tagaksid üldkogumist võimalikult suurema osa jõudmise teadaolevasse kogumisse. KAUPADE ÜLDKOGUM MITTETEADAOLEV KOGUM TEADAOLEV KOGUM TAGAVARAKOGUM VALIKUKOGUM SOBIMATU KOGUM OSTETAV TOODE MITTEOSTETAVAD TOOTED Joonis 23. Valikute kitsenemine ostmise käigus (Boveé et al, 1992: 178). Alternatiivide hindamine See etapp algab teadaoleva kogumi eelselektsiooniga. Tulemusena moodustub kolm kogumit: sobimatu kogum (neid tooteid peetakse kohe mingil põhjusel kõlbmatuks),
29. Mõõtetäpsus Mõõtetäpsus on mõõtetulemuse ja mõõtesuuruse tõelise väärtuse lähedusaste. Täpsus on kvalitatiivne mõiste, sest ta võib iseloomustada seda, kui lähedane on mõõtetulemus mõõtesuuruse väärtusele. 30. Mõõtehälve Mõõtehälve on mõõtetulemuse ja mõõtesuuruse väärtuse vahe. Matemaatiliselt on mõõtehälve alvaldatav valemiga e =x-X, kus e on mõõtehälve, x mõõtetulemus ja X mõõtesuuruse väärtus. Kuna mõõtesuuruse väärtus on mitteteadaolev, siis mõõtepraktikas kasutatakse selle asemel leppelist väärtust. Ka sel juhul pole mõõtehälve täpselt määratav, vaid on määratav ainult teatava määramatusega. 31. Juhuslik mõõtehälve Juhuslik mõõtehälve on mõõtetulemuse ja mõõtesuuruse väärtuse vahe, mille võiksime saada mõõtesuuruse lõpmatukordsel mõõtmisel kordustingimustel. Juhuslik mõõtehälve võrdub mõõtehälbe ja süstemaatilise mõõtehälbe vahega. Kuna sooritada