Üldise teadmine ja ratsionalism on samuti omavahel seotud. Ratsionalism väidab, et teadmiste allikas on mõistus ning üldine teadmine eeldab, et inimene on võimeline mõistuse abil tegema üksiku juhtumi põhjal üldistusi. Teisisõnu üldiseid teadmisi ei saada kogemuste teel, vaid mõistuse abil leitakse kogemuste vahel seoseid ning luuakse üldine teadmine. 6) Esiteks arvatakse, et tark teab kõike. Targal on kõige suuremal määral üldist teadmist, mittetargal aga üksikut, kogemuslikku teadmist. Teiseks peetakse targaks seda, kes suudab tunnetada raskesti tunnetatavat. Erinevalt mittetargast suudab tark tunnetada meeltetajudest kaugemal asuvat. Kolmandaks, tark on see, kes teab igas teaduses täpseid põhjuseid ja on ühteaegu õpetamisvõimeline. Õpetamisvõimeline saab olla vaid tark inimene, sest õpetajad peavad teadma kõikide protsesside põhjuseid ja neist aru saama. Neljandaks, targemaks peetakse juhtivat mitte abistavat
Kogemus aitab mõistusel ainult avastada tõdesid iseendas. Ehk teisisõnu oli Decartes ratsionalist. Siin tekib aga minul seos Aristotelese üldise teadmisega. 6. Keda peetakse targaks? tooge välja 4-5 erinevat arvamust selle kohta ja esitage iga juhtumi kohta selgitus, kuidas mõista targa erinevust mittetargast · Tark teab kõike, kuid üksikut teadmist tal pole. Seda mõistan nii, et teab palju üldist ehk tal on võimalik seletada lahti kõik maailma nähtused. Mittetargal, aga puudub selline võime. · Tark on see, kes on suuteline tunnetama raskesti tunnetavat ja inimesele mitte kergesti taibatavat. Tajumine on aga kõikidel ühine ja see teebki targa (tunnetades raskesti tunnetavat) nii eristavaks mittetargast. Toon oma näite. Kui kaks inimest kõnnivad rannas ning üks neist saab vee taganemise järgi aru, et tsunami on tulemas ja teine ei oskaks tullagi selle peale, see tunnetus teebki sellest inimesest targa.
mõista. Nimelt mittetark ei oma nn 6ndat meelt ja seega ei suuda mõista inimeste kerulisemaid probleeme. Samas on tark see, kes mõistab ka kõige kinnisemaid inimesi poole sõna pealt. *Peame targaks neid, kes teavad palju erinevatest teadustest ja on õppimisvõimelised. Minu meelest on ntud väite põhjal mittetargad need, kes ei ole õppimisvõimelised, ehk sisi neil puudub isegi soov ennast edasi arendada. Samamoodi puuduvad mittetargal teadmised erinevate teaduste vallas. *Me peame targaks ka seda, kes korraldusi jagab Nimelt on kõik juhid targad, sest targad ei pea korraldusi saama, vadi annavad neid edasi alluvatel. Järelikult on mittetargad ühiskonnas töötavad alluvad ehk siis kõik, eks ei ole iseenda ülemused. Põjuslikkuse vormid Aristoteles 1. nimetatakse põhjusteks? Selgitage seda näidete varal (näide ise ei ole selgitus)
annaabi.ee 
