Sel perioodil on ülekaalus analoogiatuletus, kujunemas on korreleeruv sõnatuletus. Keelelise analoogia aluseks on enamasti üksiksõna või sõnad, mille alusel tehtav üldistus on üleregureelitud ega vasta alati keelenormile. 2.etapp - 4,0- 5,6-6,0 a. Aktiivne sõnaloomepeariood, mil areneb edasi tuletamine analoogia alusel ja omandatakse süntaktiline sõnatuletus. Sõnatuletus aktiviseerub, muutub regulaarseks. Arengu aluseks on situatsiooni täpsem analüüs, mis sisaldab ka mittetajutavaid seoseid või funktsiooni kirjeldust. Neologismide puhul on valdavalt tegemist eksimustega keelenormi vastu. Eesti lapsed moodustavad sel etapil hulgaliselt liitsõnu. Tuletise tähendust selgitades nimetab laps situatsiooni olulisis tunnuseid ja vastava objekti. 3.etapp - 5,6-7,6 a. ja osaliselt edaspidi. Aktiivne sõnaloomeperiood jõuab lõpule. Tuletiste moodustamine läheneb normile, eksimuste arv väheneb. Üksikuid uudissõnu ja
kaevust vett, haiglas elavad haikalad. 2. etapp — vanuses 4.0-5.6-6.0. Aktiivne sõnaloomeperiood, mil areneb edasi tuletamine analoogia alusel (aluseks üksiksõna kõrval tuletuspaar; nt. kallab + kallur, hangib + hankur) ja omandatakse süntaktiline sõnatuletus. Sõnatuletus aktiviseerub, muutub regulaarseks. Arengu aluseks on situatsiooni täpsem analüüs, mis sisaldab juba ka otseselt mittetajutavaid seoseid või funktsiooni kirjeldust (nt. Onu pühib tänavat. Tänavapühkija). Eesti lapsed moodustavad sel etapil hulgaliselt liitsõnu (nt. raamatumees - kirjanik), sh. tuletist sisaldavaid liitsõnu (nt. lõikajamees - saagija). Võib oletada, et viimased on eelastmeks keelenormile vastavate tuletiste kasutamisel. 3. etapp — vanuses 5.6-7.6 ja osaliselt edaspidi. Aktiivne sõnaloomeperiood jõuab lõpule
annaabi.ee 
