Puudus: suur soojusenergia kulu Toode on mõeldud lõpptarbijale ja villitakse tavaliselt väikepakendisse 18. Miks suhkruga kondenspiima tootmisel kondenspiima tavaliselt ei homogeniseerita? Sellepärast, et suhkruga kondenspiima viskoossus on suur ning rasva eraldumine on takistatud 19. Selgitada kondenspiima kindla jahutusreziimi tähtsust suhkruga kondenspiima tootmisel? Kondenspiim tuleb jahutada nii, et tekiksid väikesed, organoleptiliselt mittetajutavad laktoosikristallid. Suurte kristallide korral tekib laktoosisade ning valmistoode omandab jahuse või liivja konsistentsi 20. Selgitada laktoosipulbri lisamise vajadust suhkruga kondenspiima tootmisel? Et saada võimalikult väikesed laktoosikristallid.Suured kristallid tekivad aeglasel jahtumisel. 21. Miks villitakse suhkruga kondenspiim hermeetilises pakendis (nt plekktoosides) kaaneni? Hallitusseente arengu ärahoidmiseks ei tohi toode sisaldada õhku 22
Puudus: suur soojusenergia kulu Toode on mõeldud lõpptarbijale ja villitakse tavaliselt väikepakendisse 22. Miks suhkruga kondenspiima tootmisel kondenspiima tavaliselt ei homogeniseerita? Sellepärast, et suhkruga kondenspiima viskoossus on suur ning rasva eraldumine on takistatud 23. Selgitada kondenspiima kindla jahutusreziimi tähtsust suhkruga kondenspiima tootmisel? Kondenspiim tuleb jahutada nii, et tekiksid väikesed, organoleptiliselt mittetajutavad laktoosikristallid. Suurte kristallide korral tekib laktoosisade ning valmistoode omandab jahuse või liivja konsistentsi 24. Selgitada laktoosipulbri lisamise vajadust suhkruga kondenspiima tootmisel? Et saada võimalikult väikesed laktoosikristallid.Suured kristallid tekivad aeglasel jahtumisel. 25. Miks villitakse suhkruga kondenspiim hermeetilises pakendis (nt plekktoosides) kaaneni? Hallitusseente arengu ärahoidmiseks ei tohi toode sisaldada õhku 26
Nt liiklusmärgid, logod, žestid. Märk on miski, mis asendab midagi muud kellegi jaoks mingil viisil. Kommunikatsiooi lihtsustamiseks asju asendada. Mitte mis on märk vaid millal on miski märk?(semioos) Märgid ei pruugi alati olla märgid. ASJAD&MÄRGID Asjad, mis on tajutavad, ei vaja märke enese tajutavaks tegemiseks. Asjad, mis ei ole tajutavad ja seega vajavad märke, et saada tajutud. Nt hing – mei ei näe, kuid näeme liikumist. Asjad, mis on täielikult mittetajutavad, ei ole ka märkide abil tajutavaks tehtavad. Meil ei ole vaja märke tähistamak asju, mis on juba tähistatud. Maailm on juba märkide abil meile mõistetavaks tehtud ja teat ühikuteks jagatud. Umberto Eco. Semiootikast. *EPURON wind energy reklaam Wind Man vt netist videot!!! Kuidas me oskame millestki midagi muud välja lugeda? Läbi sarnasuse – ikoon Läbi faktilise seose – indeks Läbi kokkuleppe, harjumuse – sümbol.
homogeniseerita? Otsene vajadus homogeniseerimiseks puudub, sest suhkruga kondenspiima viskoossus on suur ning rasva eraldumine on takistatud 16. Selgitada kondenspiima kindla jahutusreziimi tähtsust suhkruga kondenspiima tootmisel? Kondenspiima jahutamisel laktoosi lahustuvus vees langeb, lahus küllastub ning osa laktoosist kristalliseerub. Kondenspiima tuleb jahutada nii, et tekiksid väikesed, organoleptiliselt mittetajutavad laktoosikristallid läbimõõduga kuni 10 m. Suuremate kristallide korral tekib laktoosisade ning valmistoode omandab "jahuse" või "liivja" konsistentsi. Algul jahutatakse toode võimalikult kiiresti intensiivse kristallisatsiooni temperatuurini, mis on tavaliselt 30 C. Seejärel lisatakse kondenspiima laktoosipulbrit 0,02--0,05% toote kogusest, et luua vajalikud kristallisatsioonituumad. Soovitav on kasutada nn. laktoosipuudrit kristallide
tänu sellele, et vaatlejal on olemas mälu. Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et loodusnähtuse kõigi omaduste samaaegne arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik. Loodusnähtuse kirjeldus annab omavahelises loogilises seoses ning vastavat terminoloogiat (füüsikalisi suurusi ja mõõtühikuid kasutades) edasi antud nähtuse iseloomulikke jooni (vastab küsimusele kuidas?)
Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et loodusnähtuse kõigi omaduste samaaegne arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik. Loodusnähtuse kirjeldus annab omavahelises loogilises seoses ning vastavat terminoloogiat (füüsikalisi suurusi ja mõõtühikuid kasutades) edasi antud nähtuse iseloomulikke jooni (vastab küsimusele kuidas?)
ei tähenda, et ka üldine vaade sellest peaks muutuma..) 4) Postmodernistlik tegeleb laiemalt mudelitega, mis puudutavad keele ja seotud tegevuse identifitseerimist. Kehtestatud/sätestatud aspektid ühiskonna ja indiviidi vahel, tähelepanu arenguprotsessil ja nähtuste dekonstrueerimisel. Foucault! Genealoogiline uurimine. Keelekasutaja pole kunagi oma kasutuses vaba, need piirangud on enamasti mittetajutavad ja mitteteadlikud.. samamoodi on mõjutatud muidugi ka diskursuse analüütik. Tõlgendusrepertuaarid- Mingil ajaperioodil populaarsust võitnud tõlgendused, mis on üldiselt grupi poolt kasutamisele võetud. Inimesed kasutavad neid, sest see kinnistab nende identiteeti grupikuuluvust. Repertuaaride kasutamine aitab säilitada kõneleja positsiooni interaktsioonis, käituda "õigesti". Diskursusanalüüsi sammud: 1) Formuleeri esialgsed uurimisküsimused, mitte hüpoteesid!
determinismi (täieliku ettemääratuse rõhutamiseni). Põhjuslike seoste holistlikkust (seostatust, whole kõik, kogu), põhjuslike seoste võrku rõhutav füüsikateooria peab aga vaatlema sündmusi juhuslikena ning võimaldama hinnata ühe või teise sündmuse esinemise tõenäosust. Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et loodusnähtuse kõigi omaduste samaaegne arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik. Seaduspärasus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvalitatiivne (erijooni rõhutav, mõõdetavust mitte eeldav) üldistus (nt. mida massiivsem on keha, seda raskem on muuta tema liikumisolekut). Seaduspärasus ei
Isikuid, kel vastavad võimed on tugevad, nimetatakse meediumideks või kontaktleriteks (religioossetes tekstides prohvetiteks). Inimesed, kellel puudub isiklik ilmutuse-alane kogemus, kalduvad eitama ilmutuse võimalikkust (nad usuvad, et ilmutusi ei ole olemas). Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et loodusnähtuse kõigi omaduste samaaegne arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik. Seaduspärasus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvalitatiivne (erijooni rõhutav, mõõdetavust mitte eeldav) üldistus (nt. mida massiivsem on keha, seda raskem on muuta tema liikumisolekut). Seaduspärasus ei
mustest, mis esmapilgul võiksid (põhjuslikus seoses) antud sündmuse kui tagajärje võimatuks muuta. Religioosses käsitluses esineb ettemääratus kui kõrgema infoallika (Jumala) tahteakti tulemus. Info ettemääratuse kohta on reeglina ilmutuslik info. Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile 3 aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et loodusnähtuse kõigi omaduste samaaegne arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik. Seaduspärasus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvalitatiivne (erijooni rõhutav, mõõdetavust mitte eeldav) üldistus (nt
annaabi.ee 
