Esimene katse ebaõnnestus, sest materjal oli veel mitte puhas ning patsient sai tugeva allergilise reaktsiooni. Kuu aja pärast olid juba edukad. Sünteetilist insuliini õpiti tootma 1960. aastatel. 31. Vaimuhaiged keskajal Keskajal tekkis kriminaalsete vaimuhaigete mõiste, mis arutles moraalseid kõrvalkalleid. 19. sajandi keskpaigas oli tehtud spetsiaalsed varjupaigad vaimuhaigete jaoks. Vaimuhaiget käsitleti lapsena ning nende poolt tehtud tapmist leiti mittetahtlikuna. Vaimuhaigus oli arvesse võetav argument ka Euroopa kohtupraktikas. Arstlik ekspertiis tekkis vastavas vallas 19. sajandil ning ajastule omaselt jäi veel nii mõnigi asi segaseks. Jätkuvalt räägiti nt „moraalsest haigestumisest“. (Keskajal Euroopas oli 275 000 vaimuhaiget, mille hävitamiseks loodud gaasikambrid said holokausti tööriistadeks. Vaimuhaigete hukkamine oli eugeenilise praktika raames. Eugeenilised – tuleva inimtõu parandamisele suunatud meetmed.)
vangistatud neid kurjategijaid, keda meditsiin vaimuhaigeteks kuulutas). Diskussioon oli mõnikord äge ja tollest ajast on dokumente, mis käsitlevad meditsiini, psühhiaatria ja seaduse segaseid suhteid (nt The McNaghten rules). (Eristav suhtumine vaimuhaigeks tunnistatud kurjategijatesse on vana, näiteid tuleb nii antiikmaailmast, Indiast kui araabia kultuurist. Üldiselt on seisukoht, et vaimuhaiget võib käsitleda lapsena ning aset leidnud tapmist mittetahtlikuna.) Vaimuhaigus oli arvesse võetav argument ka Euroopa kohtupraktikas. Arstlik ekspertiis tekkis vastavas vallas siiski alles 19. sajandil ning ajastule omaselt jäi veel nii mõnigi asi segaseks. Jätkuvalt räägiti nt ,,moraalsest haigestumisest". Kriminaalantropoloogia eeldas kurikalduvust olevat valdavalt pärilikku algupära, põhjustatud nö atavismide poolt inimeses säilinud eellastele omane või primitiivsetele
annaabi.ee 
