Konto võlad töövõtjatele suurenenud 10% see võib tähendada seda, et asutus on uusi teenistujaid tööle võtnud. Tulemiaruandes on suurenenud konto maksud see võib tähendada seda, et üksikisiku tulumaksu on laekunud 2013. aastal rohkem kui 2012. aastal. 5. ASUTUSE KULUDE STRUKTUURI ANALÜÜS Asutus kajastab finantsarvestuses oma tulusid ja kulusid vastavalt tulemiaruande skeemile. Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastavad maksu ja lõivud sealhulgas käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel muud tegevuskulud. Asutuse püsikulud on järgmised: Palgakulud Elekter Majandamiskulud (elekter, vesi jne) Asutuse muutuvkulud on järgmised: Kütus 2013. aastal moodustab põhilise osa kuludest tööjõukulu ja majandamiskulud. Antud toetused: 7173 Tööjõukulud: 16 426 Majandamiskulud: 10 685 Muud kulud: 2319
3. Majandusliku stabiilsuse tagamine. Kõigi kolme funktsiooni rakendamisel eeldatakse turu taandumist/läbikukkumist, mille põhjustab riigi aktiivne sekkumine majandusse. Turg ei tohi väga aktiivselt reguleerida rahasüsteemi, muidu võib tulla uus masu (orienteeriti turule, erasektor tegi mis tahtis, laenusektor tegutses nii nagu neile kasulik oli). Riigieelarve peamised tulud on peamiselt näiteks mittetagastavad regulaarsed sissetulekud (maksud), mittemaksulised jooksvad tulud (trahvid, intressid, viivised), kapitalitulu (riigivara, mis teenib tulu), vabatahtlikud eraldised ning abirahad. Kulud on eelarvest tehtavad väljamaksed, mis ei kuulu tagasimaksmisele. Kulud jaotatakse tegevuskuludeks, intressikuludeks, ülekanneteks ja kapitalikuludeks. Kulude tegemise peamiseks eesmärgiks on riigi