ta teatud kalju(Tarpeian Rock) pealt surnuks. Juhul, kui varas oli alles laps, oli kohtuniku otsustada, kas teda piitsutatakse või mitte. Kui varastatud asju välja ei ilmunud, siis pidi süüdimõistetud varas nende eest topelt väärtuses omanikule tasuma. Inimene võis vargaga kokkuleppele jõuda ka väljapool kohust, sel juhul kuriteost ei pidanud üldse teatama. III tahvel reguleeris reegleid võlgniku vastu. Kellegi laenatud omandi mittetagastamise eest, pidi inimene maksma kahekordse summa määratud karistusest. Kohus määras võla tasumiseks aega 30 päeva. Kui võlgnik seda ei teinud, siis oli õigus viimane vägisi kohtusse tuua ning anda ta üle võlausaldajale kuni 60 ks päevaks. Pärast seda võis võlgniku orjaks müüa. IV tahvel sätestas reeglid isavõimu kohta. Isal oli õigus oma laste elu ja surma üle (patria potestas). Kui isa oli oma poega müünud kolm korda, siis sai poeg isavõimu alt vabaks.
AÕS RS § 14 lg.1 sätetest lähtudes, on maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis, mis on maaga püsivas ühenduses, asjaõigusseaduse § 16 kohaselt maatüki oluline osa. AÕS RS § 14 lg.3 sätete kohaselt nimetatud ehitise olemasolu ei saa olla aluseks selle maa suhtes maareformi seaduse § 6 lg.2 p.3 sätete kohaldamisele. See tähendab maakasutusõiguseta või ehitusloata ehitis ehk ebaseaduslik ehitis, nagu M. Kuusele kuuluva garaazi näol tegemist on, ei saa olla maa mittetagastamise aluseks, mistõttu kaevatavas korralduses toodud põhjendustel maa H. Männile mittetagastamise korraldus on ebaseaduslik. H. Männi subjektiivseid õigusi on rikutud sellega, et nimetatud korraldusega on temalt võetud õigus omandireformi käigus seadusega sätestatud korras maaomanikuks saada. Seega on rikutud MRS § 5 lg.1 p.1 ja § 6 lg.1 sätteid, sest Harri Mänd, õigustatud subjektina on õigustatud nõudma maad, mis temalt, kui 16.juunil 1940.a