keemistemperatuur, soojas- ja elektrijuhtivus. Metallidel on eriline läige. Nende värvus sõltub sellest, kuidas neeldub metalli pinnale langev valgus. Mida väiksem neeldumine,seda eredama läikega on metall. Värvus sõltub sellest, et erinevad metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. Sellepärast ongi metallid erinevat värvi(vask punane, kuld kollane, ülejäänud erivarjundiga hõbevalged). Metallide plastilisuse põhjuseks on metallilise sideme mittesuunalisus, mis võimaldab üksikute iooniaatomite kihtide nihkumist üksteise suhtes. Mida suurem on tasapindade arv, kus toimub ioonikihtide libisemine, seda plastilisem on metall. Metalli kõvadus ehk vastupidavus teistele materjalidele. Kõige kõvem on teemant. Kõige kõvem metall aga kroom. Vastupidiselt aga kõige pehmemad on leelismetallid. Tiheduse järgi jagatakse metallid kahte rühma: kergmetallid ja raskmetallid. Ka sulamistemperatuurid jagatakse kaheks: kergsulavad ja rasksulavad.
elektronid tuumaga nõrgalt seotud. • Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused • Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane) • Plastilisus – metallide mittesuunalisus võimaldab kihtide nihkumist, ilma et keemiline side nende vahel katkeks. • Tihedus – *kergmetallid (liitium) *raskmetallid (osmium, iriidium) • Sulamistemperatuur - *kergsulavad *rasksulavad Madalaim sulamistemperatuur elavhõbedal -39° Kulla värvus, ehete valmistamisel Sulamistemperatuur, hõõglambi niitide valmistamine
loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane) Plastilisus metallide mittesuunalisus võimaldab kihtide nihkumist, ilma et keemiline side nende vahel katkeks. Tihedus *kergmetallid (liitium) *raskmetallid (osmium, iriidium) Sulamistemperatuur - *kergsulavad *rasksulavad Madalaim sulamistemperatuur elavhõbedal -39° Soojus- ja elektrijuhtivus Parimad elektri- ja soojusjuhid on Ag, Cu, Al. Kulla värvus, ehete valmistamisel Sulamistemperatuur,
aniooni moodustumine on elektronide omavahelise tõukumise tõttu seotud suure energiakuluga ning pole seetõttu energeetiliselt kasulik. Näiteks ühe elektroni liitumisel hapniku aatomiga eraldub 1,47 eV, teise elektroni liitmiseks on aga vaja kulutada 8,3 eV energiat. Seetõttu on lihtioonidest koosnevaid ühendeid vähe. Rohkem tekib neid leelis ja leelismuldmetallide ning halogeenide vahel. Mitmelaenguliste ioonide raadiused on tegelikult tinglikud suurused. Ioonilise sideme mittesuunalisus ja küllastamatus Elektrilaengute tõttu ioonid tõukuvad ja tõmbuvad. See määrab ka ühendi stöhhiomeetrilise koostise. Ioone võib vaadelda kui laetud kerakesi, mille jõuväli on ruumis kõigis suundades ühtlaselt jaotatud. Seetõttu võib ioon vastasnimeliselt laetud iooni igast suunast külge tõmmata. Seega erinevalt kovalentsest sidemest ei ole iooniline side kindlasuunaline.
annaabi.ee 
