Kõik looduslikud vabavõnkumised. Mittesumbuvad – võnkumise ulatus ei muutu. Vajalik lisaenergia. Nt pommiga kellapendel, kojamees autol jne Võnkumist kirjeldavad suurused: Amplituud, a, [x0 ] – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist Hälve, x(t) – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t Periood, T – ühe täisvõnke tegemiseks kuluv aeg Sagedus, f – ajaühikus sooritatud võngete arv, ühik Hz (1/s) Nurk- e. ringsagedus, ω – ühik rad/s Harmoonilised võnkumised: Mittesumbuv võnkumine, mille hälve on määratud siinus- või koosinus-funktsiooniga. Pendel: Amplituud väike, raskuse mõõtmed võrreldes niidi pikkusega väikesed, niit kerge ja venimatu. Matemaatiline pendel: kaalutu, venimatu niidi otsa riputatud masspunkt. Võnkumise energia: Võnkuval süsteemil on nii Ek kui Ep. Suletud süsteemis energia ei teki ega kao, vaid muutub ühes liigist teise. Sundvõnkumine - resonants: Keha võnkumise amplituudi kasv välise jõu mõjul. Mõjub
o Vead: vererõhk ei ole püsiv suurus, sõltub kehalisest pigutusest, psüühilisest seisundist, toidust, alkoholist jne. Mõõtvate isikute kuulmisteravus, müra ruumis, vale asend südame suhtes, kiirustamine jne. 8. Mehhaanilised võnkumised ja lained, akustika. · Üldist võnkumistest, harmoonilised võnkumised. o Võnkumisteks nimetatakse mingi suuruse perioodilist muutumist tasakaalulise või keskmise väärtuse ümbruses. o Mittesumbuv võnkumine kui võnkumise ulatus protsessi käigus ei muutu, nimetatakse võnkumist mittesumbuvaks. o Omavõnkumised e vabad võnkumised. Välismõju on ühekordne, süsteem võngub iseseisvalt, idealiseerimata juhul sumbuvalt. o Sundvõnkumised toimuvad muutuva välisjõu toimel nt puuladva võnkumine tuule mõjul. o Ise- ehk autovõnkumised võnkuv süsteem reguleerib ise sobivalt välismõju
t t t Bk i 2 dt i p ia (6.23) 0 0 0 Märkus. Valemis on lihtsuse eesmärgil aja tvl asemel kirjutatud t. Aperioodiline lühisvool on ajakonstandiga Ta ajas sumbuv alalisvool. Perioodiline lühisvool on võrgusageduslik vool, mis olenevalt lühise paiknemisest elektrivõrgus võib olla teatud piirides sumbuv või mittesumbuv. Oma mõju on ka automaatsetel ergutusregulaatoritel (vt Ü. Treufeldt. Lühised elektrisüsteemides. TTÜ. Tallinn. 2002). Joonisel 6.6 on kujutatud kogulühisvoolu ja selle komponentide muutumine ajas. Perioodiline komponent on joonisel esitatud nii ajas muutumatu kui ka ajas sumbuva amplituudväärtusega. Joule'i integraali arvutamisel automaatse ergutusregulaatori mõjuga tavaliselt ei arvestata ja lähtutakse generaatorite perioodilise ülimööduva ja mööduva
sõltumatud e ortogonaalsed. Liikumine on keha asukoha (koordinaatide) muutumine ajas. Erinevatel ajahetkedel saadud asukoha üleskirjutus on keha trajektoor. Lihtsaim liikumisvorm on ühtlane sirgjooneline liikumine: Sel juhul on konstantsed nii kiiruse absoluutväärtus kui ka suund. Liikumise erijuht on paigalseis: liikumine 0-se kiirusega. Need ongi ainukesed liikumised, milles üks/isoleeritud keha saab osaleda. Võnkumiseks nimetatakse keha liikumist tasakaaluasendi ümber. Mittesumbuv võnkumine – kui võnkumise ulatus protsessi kordumisel ei muutu. Harmooniliseks võnkumiseks nim.mittesumbuvat võnkumisi, mille hälve on määratud siinus või koosinusfunktsiooniga. Maksimaalne hälve on amplituud. Mis vahe on võnkumistel ja lainetel? pendel võngub, aga merevesi lainetab. Võnkuda võib ka üks osake (nt idaliseeritud punktmass). Lained on aga ruumis edasilevivad võnkumised, mis eeldab paljude vastastikmõjus olevate osakeste olemasolu
annaabi.ee 
