Sõltub vabadest pesitsuspaikadest ja toidust. Vanemate surma korral pärivad nad territooriumi. Mittesuguline abistamine Aafrikas elav lind nimega kirju- kuningkalur Ceryle rudis pesitseb kolooniatena. Ühel pesitsuspaaril on tihti 1-2 abistajat. Esimene neist on tavaliselt otsene järglane eelmisest pesakonnast, mõnikord liitub tollega aga veel üks abistaja, enamasti mittesugulane. Esimene abistaja jääb koju niikauaks, kuni ta ise endale partneri leiab. Teine, mittesugulasest abistaja aga võtab juhul, kui pesitseva paari isalind juhuslikult hukkub, üle lesestunud emalinnu. Mõnikord aga lööb sekundaarne abistaja emase tolle paariliselt lihtsalt üle. Kui hundid murravad karjaga maha põdra ja söövad seda pärast üheskoos, siis sellisel juhul on tegemist ühiskasuga ehk mutualismiga, sest üksinda ei suudaks ükski hunt põdraga midagi peale hakata. Sel puhul saab abistaja, koostööpartner, ise samuti kasu, mis kaalub üles abistamise hinna. Näiteid
samal ajal odavad toota (sageli kasutatakse lõhnamärkidena pesa või tarbitava toidu lõhna või ainevahetuse jääkprodukte). On ju inimestelgi igal perel oma iseloomulik lõhn. Markerid võivad elu jooksul muutuda. On näidatud, et kärnkonnakullesed, selleks, et hoiduda kokku oma õdede-vendadega, lähtuvad lõhnasignaalidest, kuid täiskasvanuna kasutab emane kärnkonn vokaalseid signaale (isase krooksumist) selleks, et valida endale mittesugulasest sigimispartner. Sugulaste markerid, olgu nad keemilised, vokaalsed vm, võivad olla nii geneetilise tagapõhjaga kui ka keskkonnast omandatud. Näiteks on eksperimentaalselt tõestatud, et ainuõõsse merelooma Botryllus schlosseri vastsed kalduvad kokku hoidma niisuguste teiste vastsetega, kelle genoomi MHC (suure koesobivuskompleksi) lookuses esineb sarnane geenialleel, s.t. oma lähisugulastega. Veelgi enam, nagu näitavad katsed, eelistavad larvid
annaabi.ee 
