4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil.
I Üldine informatsioon: 1. Taksonoomiline staatus, 2. Fenoloogia, 3. Seadusandlik staatus, 4. Ajalooline levik, 5. Kasvukoha nõudlused. II Täpne inventoorium: Leiukohad, populatsioonid, kasvukohad, ohud. III Liigi bioloogia: 1. Paljunemine: paljunemissüsteemi tüüp (suguline, mittesuguline), ristumistüüp (ise või kaug), tolmlemissüsteem, tolmeldajad. 2. Levimine: leviste tüüp ja päritolu, levimissüsteem, levimise piirangud. 3. Kinnistumine: uue indiviidi päritolu (suguline,mittesugul.) kinnistumise piirangud. IV Keskonna faktorite mõju: paljunemisele, levimisele, kinnistumisele ja säilimisele. Kõige peamisemad taimestiku ohutegurid kaasajal: metsade hävitamine, märgalade - soode kuivendamine, ehitustegevus, nii teede kui hoonete, loomade arvukuse järsud muutused, liikidele vajaliku inimmõju lakkamine, saastatus kemikaalidega, ärakorje ja tallamine, introduktsioon. I LK seadus Eestis 1935, 1936 20+6 taimeliiki. 1936
annaabi.ee 
