Struktuuri asemel kasutatakse risoomi (Deleuze&Guatarri termin) mõistet, kus vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Struktuuri pahupoole aluseks on soov ja ihad, mis on kõige olulisem jõud, milles põrkuvad kõik traditsioonilised ja sotsiaalsed elukorralduse väljendusvormid. Soov määrab ära kõik mittestruktuurse. Strukturalismis tungib subjekt reaalse (Lacani soovid, ihad) poole, kuid struktureeritakse agressiivse sümboolse korra poolt, mis on peamine ühiskonnas. Poststrukturalismis muutub reaalne ihade tekitamise "masinaks". Eksisteerib väga erinevaid lähenemisi, kuid kõiki neid iseloomustab subjektikesksus erinevalt just strukturalismi objektiivsuse püüdele, mis allutas endale subjekti -- inimese. Erinevalt
Müüjad püüavad kindlasti teenindad vaatluse ajal oma kliente palju viisakamalt kui tavaliselt; 60 · struktuurne versus mittestruktuurne vaatlus. Struktuurse vaatluse puhul antakse vaatlejale ette, mida ja kuidas vaadelda. Neile võidakse anda ka küsimustik kindlate andmete kogumiseks. Struktuursed meetodid on vajalikud, kui testitakse hüpoteese või tehakse põhjalikke uuringuid. Mittestruktuurse vaatluse korral antakse vaatlejale vaadeldava valimiseks vabadus. See on kasulik tutvumisuuringute läbiviimisel. Näitena võib tuua uuringu, kus kõrge poevarguste tasemega supermarketi keti kaubamajadesse saadeti salajased eksperdid, kelle ülesandeks oli välja selgitada põhjused; · otsene versus kaudne vaatlus. Inimese tegelikku käitumist saab vaadelda vahetult. Uurides näiteks tarbija ostukäitumist, on vaja vaadelda inimesi ostmas