· On õppeasutuse suhtes ükskõikne või negatiivselt meelestatud. · Ei allu õpetaja või lapsevanema püüdlustele teda motiveerida või kuulekalt käituma sundida. Ande realiseerumisel on suure tähendusega isiksuslikud tegurid, mis tihti saavad peamisteks komistuskivideks andekate laste arengus. Kui me jätame rahuldamata laste tunnetuslikud vajadused, siis on kerged tekkima ka emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid. Dweck (2002) on leidnud, et intellektuaalselt mittestimuleerivas koolikeskkonnas on andekate hulgas palju neid, kes püüavad kogu aeg näida "targad", kuid samas näha nii vähe vaeva kui võimalik. Nad on orienteeritud lühiajalistele eesmärkidele (hea hinne või auhind, täiskasvanute heakskiit vms) ja püüdlevad millegi poole ainult sel juhul, kui on kindlad, et see õnnestub. Kriitika puhul ilmutavad nad pigem õpitud abitust, kui üritavad uuesti katsetada. Kuidas motiveerida õpilast
(jäävusteooria pool- dajad), või siis usk, Uuringud tõendavad, et nooremad lapsed on rohkem juurdekasvu-usku, et annet saab isikliku kuid vanemaks saades muutub valdavaks jäävuse-uskumus, andekatel arva- jõupingutuse ja tööga takse see murdepunkt saabuvat varasemas eas. Dweck (2002) on leidnud, arendada (juurdekas- et intellektuaalselt mittestimuleerivas keskkonnas on nn jäävusteooria vu teooria). pooldajate suur osakaal kahjuks just andekate hulgas. Jäävusteooria-usku lapsed püüavad kogu aeg näida “targad”, kuid samas näha nii vähe vaeva kui võimalik. Eeskätt on nad orienteeritud lühiajalistele esitlus-eesmärki- dele (hea hinne või auhind, täiskasvanute heakskiit vms). Nad püüdlevad midagi uut ainult sel juhul, kui on kindlad, et see tuleb hästi välja. Krii-
annaabi.ee 
