*Jõudu, millega side mõjub kehale, takistades selle liikumist, nimetatakse sideme reaktsioonjõuks ehk sidemereaktsiooniks. Holonoomsus: *Kui seosvõrrandis kiirusi ei esine, siis nimetatakse seost holonoomseks ehk integreeruvaks. *Vastupidisel juhul nimetatakse mitteholonoomseks ehk mitteintegreeruvaks. Statsionaarsus: * Kui seos aja jooksul ei muutu , siis nimetatakse teda statsionaarseks. *Kui seos muutub ajaga, nimetatakse teda mittestatsionaarseks. Poolsus: * Kui kitsendav tingimus kehtib sõltumatult sellest, missugused jõud on süsteemile rakendatud, siis nimetatakse seost kahepoolseks ehk mittevabastavaks. * Kui kitsendav tingimus teatud jõudude mõjudes kehtib, mingite teiste jõudude korral aga mitte, siis on tegemist ühepoolse ehk vabastava seosega. Aktiivne ja Passiivne jõud: *Jõude, mis ei ole sidemete reaktsioonid, nimetatakse aktiivseteks jõududeks.
34. Sõnasta kosmoloogiline printsiip. 1. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. 2. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. 35. Mis on kosmoloogiline mudel? Võrdle statsionaarset ja mittestatsionaarset mudelit. Kosmoloogiline mudel on Universumi arengut kirjeldav teooria, mis jaguneb statsionaarseks ja mittestatsionaarseks. Statsionaarne mudel nõuab paisuva ruumi korral aine ja energia teket (juurdevoolu). Mittestatsionaarne mudel rikub kosmoloogilist printsiipi: Universumil on algmoment ja ta ei tarvitse olla lõpmatu ulatusega. 36. Mis on antroopsusprintsiip? Antroopsusprintsiip on inimese ja Universumi kokkuvõte.
Meh. Mittetäielik põlemine väärtusi kõigis vaadeldava keha või süsteemi punktides. G-mass; c- erisoojus; -kaotegur;1-kuumutav kk.; 2- Q4, 4). AG välisjahtumiskadu Q5, 5). Räbu füüsikalise Kui sealjuures temp muutub ka olenevalt ajast, siis nim. kuumutatavkk. soojusega Q6. Q1- kasulikult kasut. soojus. soojuse levikut mittestatsionaarseks, vastupidi, aga 2)Q=kFt k-soojusläbikande tegur, F- küttepinna Qkt =Q1+Q2+Q3+Q4+Q5+Q6. statsionaarseks(kui ei sõltu ajast, vaid ainult ruumi suurus, t- keskmine temperatuurilang. q1+q2+q3+q4+q5+q6=100%, q1=k=100-q2-q3-q4- asukohast t=f(x,y,z)). Temp.gradiendiks mingis keha Ühesoojuskandja agregaatoleku muutusega q5-q6 - kaudne soojusbilanss, siis kui on kaod maha punktis A nim
12341. Ts diagrammilt soojushulgad q1=2344’1’12, q2=144’1’, q0=q1-q2, =l0/q1=1-q2/q1 13.Soojusvahetus, Temperatuuriväli, gradient ja soojusvoog. Soojusvahetuseks nim. teadust soojuse leviku protsessidest. Soojus, saab levida termodünaamilise tasakaalu puudumisel T=f(x,y,z,)- mittestatsionaarne. Temp.väljaks nim. temperatturi väärtusi kõigis vaadeldava keha või süsteemi punktides. Kui sealjuures temp muutub ka olenevalt ajast, siis nim. soojuse levikut mittestatsionaarseks, vastupidi, aga statsionaarseks(kui ei sõltu ajast, vaid ainult ruumi asukohast t=f(x,y,z)). Temp.gradiendiks mingis keha punktis A nim. selle punkti juures esineva temp. muutuse ja muutusele vastava isotermide vahelise ristlõigu n pikkuse suhete piirväärtust limt/n=t/n=gradt[K/m]. Soojuse levikut iseloom. Soojusvooluga ja tähist.Q[W]. Soojusvool on levisuunas risti olevat pinda ühes ajaühikus läbiv soojushulk Q. Soojusvoolu väärtust ühe pinnaühiku kohta nim
35. Soojuslevi. Põhimõisted. Soojuslevi põhiviisid. Soojusülekanne ehk soojusvahetus on energiaülekanne soojuse näol ühest süsteemist teise. Soojusvool – soojusvahetus ajaühikus (Q, W=J/s). Soojusvoog – soojushulk soojusvahetuspinna ühiku kohta (q, W/m2). q = Q/A Temp.väljaks nim. temperatturi väärtusi kõigis vaadeldava keha või süsteemi punktides. Kui sealjuures temp muutub ka olenevalt ajast, siis nim. soojuse levikut mittestatsionaarseks, vastupidi, aga statsionaarseks Temperatuuriväli on statsionaarne, kui t ≠ f(τ) t = f(x, y, z) 𝜕𝑡 Temperatuurigradient: gradt=∇t= 𝜕𝑛 𝜕𝑡 𝜕𝑡 𝜕𝑚 =cosβ𝜕𝑛 Põhiviisid: konvektiivne soojusülekanne, kiirgussoojusülekanne, statsionaarne soojusvoog läbi seina,
annaabi.ee 
