Leitakse liistus tekkivad pinged; 3. On teada liistu mõõtmed ja arv ning lubatavad pinged. Leitakse lubatav liistliitega ülekantav pöördemoment. a.) Prisma- ja segmentliist : Arvutused tehakse võllist väljaulatuva liistuosa kohta eeldusel, et rummu surve liistule jaotub ühtlaselt. Erisurve tingimus: m = 2T/ (zKl(d + k)) [m], kus K = h t1. Lõiketugevuse tingimus: l = 2T / (zbld) []l. Arvutus muljumisele on standardliistude puhul põhiline, mittestandartsete liistude puhul tehakse kontroll ka lõikele. Segmentliist on prismaatilisest kitsam ning seda kontrollitakse ka lõikele. b.) Pikikiil: Kiilu laiema külje muljumistugevuse tingimus: a. ühe kiiluga liites: m = 12T / (bl(b + 6fd)) []m; b. kahe, teineteise suhtes 180º all paikneva kiiluga liites: m = 6T /(bl(b + 3fd) []m; c. kahe, teineteise suhtes 120º all paikneva kiiluga liites: m = 6T /(bl(b + 6fd) []m. c.) Tangentsiaalkiil:
investeerimispangad) ja teiselt poolt depositaarsed finantsasutused (kommertspangad). Finantsteenuste pakkumises on mõlemal omad eelised: 1. Finantsturud (millel tegutsevad mittedepositaarsed finantsvahendajad, näiteks investeerimispangad). Finantsturgude konkurentsieelis on standardiseeritud toodete pakkumine, mis võimaldab turu paremat läbipaistvust, toodete likviidsust, toodete hinna objektiivset kujunemist turul. 2. Kommertspankade eeliseks on mittestandartsete finantstoodete pakkumine vastavalt kliendi vajadustele, samuti pakutakse väikese käibega tooteid ning uusi tooteid. Seega konkureerib investeerimispanganduse finantstoodete pakkumises kommertspangandusega. Finantsturgude teooriad Mulliteooria (bubble theory) Teooria eeldab, et investorid ei ole ratsionaalsed (ei langetata investeerimisotsuseid ettevõtete kohta käiva info baasil). Teooria sobib turuanomaaliate seletamiseks. Selle teooria alusel ei
annaabi.ee 
