kultuuripärandit 3. 1905. a. revolutsiooni mõju =järeleandmisi venestuspoliitikas - esimesed poliitilised kogemused (Riigiduuma, Eesti Rahvameelne Eduerakond, juhid) - tähelepanu rahvuskultuurile (seltside tegevus 1909 ERM) - tähelepanu emakeelsele haridusele (1906 ENKS tütarlastekool) - mõju kirjandusele, kunstile (Noor-Eesti rühmitus) Jaan Tõnisson · erinevalt teistest parteidest sai ERE jätkata ka pärast 1905.a revolutsiooni, kuna esitas mittesotsialistlikke ning reserveeritud vaateid · pidas koosoleku Bürgermusse majas Konstantin Päts · 1905 sai Tallinna abilinnapeaks · kuulus mässu eest arreteeritavate nimekirja · mõisteti surma · põgenes Sveitsi, 1907 siirdus Soome · Soomes elas varjunime all, tegi kaastööd ajalehtedele Kokkuvõtteks : Seega omandasid eestlased 1905. Aastal revolutsiooni käigus ja järel poliitilisi kogemusi edasiseks vabadusvõitluseks. Ilma eelproovita 1905.
Eesti-siseselt aga eestlastele võrdseid õiguseid sakslaste ja venelastega ning eestikeelset haridussüsteemi. Oma poolehoidjate ja mõttekaaslastega asutas ta 27. novembril Eesti Rahvameelse Eduerakonna, mille juhiks oli ta aastatel 19051917. Erinevalt teisest toonasest eestlaste parteist, Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlikust Ühisusest, sai Tõnissoni erakond teatud määral jätkata oma tegevust ka pärast 1905. aasta revolutsiooni, kuna esindas mittesotsialistlikke ning reserveeritud vaateid. Sama aasta novembri lõpus kutsusid rahvuslased Tartusse kokku maa- ja linnaomavalitsuste ning seltside ("rahvaasemike") esindajad, et arutada eestlaste edasisi tegevussuundi. Tõnisson ja ta kaaslased pooldasid keiser Nikolai II oktoobrimanifestis kuulutatud vabaduste reaalset ellurakendamist ning eesti keele ja eestlaste positsioonide võrdsustamist sakslaste ja venelaste omadega, eriti hariduses. Revoolutsiooni jätkumist ei
annaabi.ee 
