Mõistmist raskendab: - Sõnatähenduse puudulik valdamine - Mitmetähenduslikkus - Foneetiline või semantiline tähendus - Tähenduse piiratus või ebatähtsus. 15.05.2012 (K.Kõiv) ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE JA KURITEGELIK KÄITUMINE Sotsiaalne areng puudutab kolme eraldiolevat ja erinevat protsessi: a) sots.sobiv käitumine – sots.grupis heakskiidetud b) sots.sobiv rollikäitumine c) sots. Aktsepteeritud hoiakute omandamine Mittesots. : ei käitu grupis sotsiaalselt aktspeteeritud teel; ei mängi rolle, mida grupp ootab ning tal pole sotsoaaöseöt aktsepteeritud hoiakuid inimese ja sots.tegevuse kohta. Antisotsiaalne käitumine – tahtlikult vastupidi sellele, mida ühiskond nõuab. Alasotsiaalne käitumine – pole veel ära õppinud, mida ühiskond nõuab. Agressiivne käitumine – on tahtlik teiste inimeste (asja) kahjustamine. Võib olla füüsiline ja psühholoogiline.
Saksamaa poliitiline süsteem areneb presidentaalse süsteemi suunas. Rahvusvahelise majanduskriisi ajal (1930'te alguses) Saksamaa parlamentarism enam ei tööta. Oluline riigimees on Gustav Stresemann (välisminister 1923-1929) Riigipäeva valimised (1920-32) korraldatakse 7 korda, VIII Riigipäev (viimane) märtsis 1933. Riigipäeva delegaatide arv muutus pidevalt: 1919 = 421; 1933 = 647. Jõudude vahekord Riigipäevas on Weimari Vabariigis ca mittesots. heaks 60% (tsentrum, kodanlikud parteid, paremäärmuslased), 40% (sotsiaaldemokraadid, kommunistid). Erinevaid kodanlikke parteisid on mitmeid, mis kahandab nende mõju. Vabariiki toetavad: SPD = Sotsiaaldemokraatlik partei, I-V Riigipäeva valimistel suurim partei (kuni 1932a juulini). 100-153 saadikut. Valitsuse moodustavad: tsentrum, väike, aga oluline kaalukeel (kat.); mõõdukad kodanlikud parteid (lib.). Vabariiki õõnestavad: Konservatiivse hoiakuga rahvuslikud fraktsioonid.