aastast. 1918. a. kirjutab ta P. Südale, kes saatis talle oma orelipalu tutvumiseks: "Mina sel alal olen jõuetu ja ei tunne selle järgi ka tungi. Minul on kalduvus lühikesi töid sepistada ja need tulevad klaveril paremini välja kui orelil. Praegu ei jõua pikka tööd kuulata ega ka teha." Samas kirjas leidub ka üks huvitav lause: "Ei ole praegu hääd tuju töötamiseks, ümbruses leidub liiga palju proosat." Vaatamata sellele, et teda ka edaspidi tihti ümbritses loomingut mittesoodustav "proosa", on ta eriti kahekümnendail aastail ja järgmise aastakümne esimesel poolel väga produktiivne. Kiiresti kasvab nüüd M. Saare soololaululooming. Sel alal annab ta rea huvitavaid ja väärtuslikke rahvalaulu töötlusi. Eriti ülemeeliku, talupoeglikult lopsaka kaasaelamise ja hooga väljendab ta ehtsalt rahvuslikku, lõbusat tujuküllust ringmängu- ja tantsulauludes. Ta ei muuda enamasti kuigi palju lihtsat rahvaviisi, seevastu aga
aastast. 1918. a. kirjutab ta P. Südale, kes saatis talle oma orelipalu tutvumiseks: "Mina sel alal olen jõuetu ja ei tunne selle järgi ka tungi. Minul on kalduvus lühikesi töid sepistada ja need tulevad klaveril paremini välja kui orelil. Praegu ei jõua pikka tööd kuulata ega ka teha." Samas kirjas leidub ka üks huvitav lause: "Ei ole praegu hääd tuju töötamiseks, ümbruses leidub liiga palju proosat." Vaatamata sellele, et teda ka edaspidi tihti ümbritses loomingut mittesoodustav "proosa", on ta eriti kahekümnendail aastail ja järgmise aastakümne esimesel poolel väga produktiivne. Kiiresti kasvab nüüd M. Saare soololaululooming. Sel alal annab ta rea huvitavaid ja väärtuslikke rahvalaulu töötlusi. Eriti ülemeeliku, talupoeglikult lopsaka kaasaelamise ja hooga väljendab ta ehtsalt rahvuslikku, lõbusat tujuküllust ringmängu- ja tantsulauludes. Ta ei muuda enamasti kuigi palju lihtsat rahvaviisi, seevastu aga muutub ja areneb saade,
annaabi.ee 
