(eriline kasutuseesmärk). Tarbijalepingu puhul võib tarbija alati tugineda sellele, et müüja on oma ala professionaal, kes peab tundma müüdavat kaupa (KaubTS § 5 lg 1). Tarbija ülesanne on eriline kasutuseesmärk müüjale teatavaks teha. Müüja ei vastuta siiski juhul, kui tarbija on kasutuseesmärki selgitanud vigaselt või puudulikult. Müüjal on vastutuse piiramise alusena võimalik tugineda sellele, et ta enne lepingu sõlmimist viitas tarbijale asja mittesobivusele soovitud eesmärgiks. Õiguslik puudus Asi ei vasta VÕS § 127 lg 2 p 3 järgi nõuetele, kui selle kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma (õiguslik puudus). Müüja peab tundma oma ala professionaalina müüdava kaubaga seonduvaid siseriiklikke ja otsekohalduvaid õigusakte. Õigusliku puudusega ei ole siiski tegemist juhul, kui asja kasutatakse otstarbeks, mille puhul kohustuslikud nõuded ei oma tähtsust.
orienteeritud solidaarsusele ning üle-esindamisele liikmesriikide suhtes. Antud mudelit on rakendatud näiteks ESM-i ning EFSF mudelite disainimisel. Antud mudeli konteksti on rakendatud ka rahvusvahelise rahandus fondi puhul. Mudeli kontekst oleks sobilik ka suurte liikmesriikide majanduslike raskuste ületamiseks, kuid väikeriikidele see ei sobi. Hoolimata selle praktikas mittesobivusele, on mudelit toetanud ka Eesti endine peaminister Andrus Ansip. Kogukonna mudeli lihtsustamine ja selle parandamine. Antud mudelist lähtub EL ka praegu. Selle loogika seisneb pidevas laienemises ning selle kompetentsi süvendamises laiemadele aladele ning liikmesriikidele. Seda sümboliseerivad ka institutsionaalsete organite suurendamine, eelarve suurendamine, arvukad standardid, ümberjaotamise laiendamine ning regulatsioonide suurendamine. Suurim probleem seisnebki siinjuures
annaabi.ee 
