tund 3600 60 1 Tabel ajaühikute seostest. SIRGJOONELINE LIIKUMINE · Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed. Ûhtlast sirgjoonelist liikumist on kõige lihtsam kirjeldada. · Harva tuleb ette, et keha liigub pidevalt sirgjooneliselt. Mittesirgjoonelist liikumist võib ette kujutada väikest lõikudena, millised on sirged. · Kiirus on peamine liikumist iseloomustav suurus. Ûhtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse suurust, mis võrdub nihke ja nihke sooritamiseks kulunud ajaga Suhe tähendab ühe suuruse jagamist teise suurusega. Kiiruse valem : v =s/t MITTEÜHTLANE LIIKUMINE · Väga paljudel juhtudel liikumisel kiirus muutub pidevalt. Seega toimub mitteühtlane liikumine
Otsene mõõtmine - võrreldakse mõõdetava keha pikkust vahetult mõõtühikuga näiteks : temperatuuri, massi, pikkust Kaudne mõõtmine - mõõtarv saadakse arvutuste teel . Näiteks pindalala, ruumala, kiirus jne 26. Millega mõõdetakse mittetasandilisust ja mittesirgjoonelisust? Saab teha Valguspilukontrolliga, kuni 1200 mm pikkuste detailide puhul. Samuti saab näha ka erinevate loodidega näiteks raam latt .Mittesirgjoonelist saab mõõta ümarusmõõturiga 27. Kuidas saab määrata koonilisust, ovaalsust ja tünnilisust? Koonilust Määratakse detaili ühe ja sama ristlõike otstes mõõdetud suurima ja vähima läbimõõdu vahena . Ovaalsust - Määratakse kui kahe risttasandis asuva läbimõõdu suurimat vahet . Näiteks saab kasutada ka kruvikut, kangharki, pneumopikkusmõõturiga jt .
Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed. Ûhtlast sirgjoonelist liikumist on kõige lihtsam kirjeldada. Keha nihe ja selleks kulunud aeg. t: 0 s 1s 2s 3s s= 5m 5m 5m Harva tuleb ette, et keha liigub pidevalt sirgjooneliselt. Mittesirgjoonelist liikumist võib ette kujutada väikest lõikudena, millised on sirged. Füüsika toimitakse tihti niiviisi, et kujutatakse ette mõni ideaalsete omadustega nähtus või keha, mille kohta käivad seadused on võimalikult lihtsad. Seejuures ei arvestata paljusi pisiasju, mis antud olukorras tulemusi oluliselt ei mõjuta. Näiteks pole ju tarvis arvestada maapinna kumerust sõidul Tartust Elva. Taolist idealiseeritud keha või nähtust nimetatakse füüsikaliseks mudeliks.
annaabi.ee 
