moodustuvad ühest s- ja kolmest p-orbitaalist. Kui molekuli kuju (nt reaktsioonis) muutub, muutub ka hübridisatsioon. Nägemisel (silma võrkkestas) oluline molekul – retinaal. Valguskvant ergastav pii-elektroni sidemelt, kaksikside nõrgeneb, molekul saab üle minna trans-vormi, mis põhjustab optilises närvis signaali ja valgusaistingu. Molekulorbitaalide teooria. Põhiideed: orbitaalid on delokaliseeritud üle kogu molekuli. Orbitaalid jagunevad siduvateks, lõdvendavateks ja mittesiduvateks. Kuju järgi võib jaotada sigma-, pii-, delta-, jne orbitaalideks. Orbitaalid täituvad elektronidega samuti nagu aatomites: madalama energiaga orbitaalid täituvad esimestena; ühele orbitaalile mahub 2, eripidise spinniga elektroni; võrdse energiaga orbitaalid täituvad algus ühekaupa (Hundi reegel). Keemiline side esineb, kui siduvatel orbitaalidel on rohkem elektrone kui lõdventavatel orbitaalidel. Tahkised jagunevad: metallid (elektrijuhtivus temperatuuri tõustes
Maksimumi saavutab tasakaaluolekus 57. Vedeliku eriomadus on pind, mille poolest pinnal paiknevad molekulid erinevad nende poolest, mis on sees? Pinnal paiknevatel molekulidel on suurem energia kui faasi sisemuses olevatel. Millsied efektid sellest tulenevad? Vedelik üritab võtta kera kuju. 58. Difusioonikonstanti mõõd... ühikutes. Mis on selle füüs sisu? D iseloomustab difundeeruva aine pilve pindala kasvukiirust. Molekulaarorbitaale jagatakse siduvateks ja mittesiduvateks. Selgitage kaheaatomilise molekuli näitel, kuidas nad tekivad ja mille poolest erinevad. 59. Selgita, mis kiirusegraafikutel ei klapi. Kolmas ei klapi, sest kiirendus peab olema muutumatu, et kiirus kasvaks ühtlaselt. 60. Kirjeldage rist- ja polaarkoordinaatide erinevusi. Näited, kus kasutatakse. Ristkoordinaadid e Cartesiuse koordinaadid. Selles teljestikus määratakse keha asukoht kolme kauguse kaudu: alustades liikumist koordinaatide lõikepunktist, esiteks
annaabi.ee 
