Möödunud sajandi suuremaid isiksusepsühholooge Gordon Allport selgitas välja, et laias laastus usuvad inimesed kahel moel. Sisemiselt orienteeritud inimesed leiavad usus oma elu põhimotiivi, on pühendunud usulistele väärtustele, elavad oma usku. Väliselt orienteeritud inimeste jaoks on usk mingite teiste eesmärkide saavutamise vahend. Nendeks eesmärkideks võivad olla näiteks seltskond, eneseteostus, majanduslik heaolu, tunnustatus vm religiooniga otseselt mitteseotu. Psühholoogiliselt on huvipakkuv ennekõike pühendunud usklikkus. Süvaintervjuud, testid ja ankeedid näitavad, et usklikkuse telje moodustab usuline kogemus -- inimese sisemine reaktsioon oma jumalapildile. Usulise kogemuse kirjeldamiseks kasutatavad inimesed erinevaid sõnu -- Jumala kogemine, kõiksusega kohtumine, müstiline kogemus jt. Psühholoogiline sisu seisneb selles, et inimesed kogevad oma Jumalat, ja see kogemus on kirjeldatav psühholoogia meetoditega.
Sisemiselt orienteeritud inimesed leiavad usus oma elu põhimotiivi, on pühendunud usulistele väärtustele, elavad oma usku. Väliselt orienteeritud inimeste jaoks on usk mingite teiste eesmärkide saavutamise vahend. Nendeks eesmärkideks võivad olla näiteks seltskond, eneseteostus, majanduslik heaolu, tunnustus vm religiooniga otseselt mitteseotu. Mitmed majandusteadlased on Eesti majandusreformide edu seletanud luterlusega. Teised majandusteadlased vaidlevad vastu, et luterlus ei mängi mingit rolli, kuna eestlane pole kuigi usklik. Ega olegi, nagu ei ole ka soomlane, rootslane ega taanlane. Kuid teised rahvad näevad nii meie individuaalsuses kui ka kollektiivses käitumises just nimelt luterlust. 95 Kokkuvõtteks
annaabi.ee 
