Keha värv oleneb langeva valguse värvist. Keha värvust mõjutavad objektiivsd tegurid 1) valguse iseloom (keha värv päevavalguses) 2) vaatlustingimused- valgusallikast valgusvoo suund ja nägemisnurk. 3) piinaomadused. Kumer või kare pind hajutab, nõgus ping koondab, silepind peegeldab, värvitud pindade puhul oleneb värv värvipinna paksusest või läbipaistvusest. Subjektiivsed tegurid: sugu, vanus, hoiakud, hinnangud, silma tundlikkus, kogemused. Kui pind peegeldab/neelab, mitteselektiivselt ( ilma valimata ), see on sama proportsioonis nagu kiiri sisaldub talle langevas valgusvoos, nim sellist pindaAKROMAATILISEKS. Nt pinnad: valged, mustad, hallid. Valged pinnad peegeldavad u 90 % tagasi, mustab pinnas neelavad enamuse. NEUTRAALVÄRVID ( valged, mustad, hallid) Kui pind neelab talle langevast valgusvoost kiiri selektiivselt ( valikuliselt ), st mõnesid spektrikiiri rohkem kui teisi, nim pinda KROMAATILISEKS ( värviliseks ).
OmpA vorm, mida on välismembraanil vähem, moodustab suuri poore, mis lasevad ainetel läbida välismembraani difusiooni abil. Poriinid. G(-) bakterite välismembraanist on leitud palju erinevaid poriine. Poriinid on valgud, mille keskel on moodustunud kanal, mille kaudu liiguvad keskkonnast hüdrofiilsed ained tsütoplasmasse. Poriinide kanalid on suletavad, seega ainete difusioon on reguleeritav. Kuigi palju poriine laseb suhteliselt mitteselektiivselt vees lahustunud ained periplasmasse, siis on olemas spetsiifilisi poriine, mis vahendavad vitamiini B12, raua või maltoosi liikumist periplasmasse. Poriinid võivad aineid läbi lasta ka suuruse järgi. Näiteks OmpF ja OmpC lasevad difundeeruda katioonidel, mis on kergemad kui 600 Da. Poriinide funktsionaalsus ning ekspressioon sõltub kasvutingimustest. Välismembraan ei lase hüdrofoobsetel ainetel ega suure molekulmassiga ainetel vabalt difundeeruda periplasmasse
annaabi.ee 
