positiveeritakse seadusandlikus protsessis. Õigus subjektiivses mõttes: õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenev õigustus, käitumise võimalus, mis on garanteeritud kellegi juriidilise kohustusega. Sisuks võib ka olla õigus nõuda kohustatud subjektilt vastavat käitumist, võimalus pöörduda riigi poole, et saada abi oma subjektiivse õiguse realiseerimiseks. Õigus kui normatiivne (siduv) informatsiooni- ja kommunikatsioonimeedium - eelduslikult on indiviidid vabad ja mitteseatud, õigus on vahendiks, mille abil riik saab korrastada, suunata ja käskida õiguse subjekte. Õigus haarab endasse kogu inimkäitumise õiguslikult relevantse osa. Õigus ideaalses mõttes: väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. Riiklikult organiseerunud ühiskonnas tuleb käskusid, keeldusid ja õigustusi aktsepteerida vaid siis, kui need on õiglase sisuga.
indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise relevantse osaga. Sellepärast on õiguse tunnetamiseks vaja seda normatiivset korrelatsiooni, mis seisab õiguse ja ühiskonna vahel. Õigust o ühiskonnas täpselt niipalju, kuipalju seda lõppastmes ütlevad oma käitumise kaudu ja abil ’iguse subjektid – inimesed. Õigus kui normatiivne (siduv) informatsiooni- ja kommunikatsioonimeedium – eelduslikult on indiviidid vabad ja mitteseatud, õigus on vahendiks, mille abil riik saab korrastada, suunata ja käskida õiguse subjekte. Õigus haarab endasse kogu inimkäitumise õiguslikult relevantse osa. Interdistsiplinaarse lähenemise olemus õigusteaduses. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuur tunneb kolme suurt õiguse valdkonda: eraõigus, avalik õigus ja kriminaalõigus (viimane kuulub sisuliselt avalikku õigusesse). Õiguse valdkondadest
annaabi.ee 
