näiteks: ,,Kui ma sind õigesti mõistsin, siis...". Tundeid tuleb peegeldada, näiteks: ,,Sa tunned end (vihasena, rõõmsana)", ,,Nii et just see oli sinu jaoks oluline..." jne. Pärast mõistmist, et inimesel on mure, saame aidata tal ennast avada, kasutades ukseavajaid, näiteks: ,,Tahad sa sellest rääkida?" või et ,,Saan ma sind kuidagi aidata?" Käitumise põhjal saab selgeks teha, kellel on probleem. Käitumise aken jaguneb sallitavaks ja mittesallitavaks alaks. Sallitavaks alaks nimetatakse seda, kus probleem on partneril (Käitumised, mida mina sallin, aga mis on partneri jaoks probleem) ja probleemideta ala (Käitumised, mida mina sallin ja mis ei anna märku mingist probleemist. Kui partneril on probleem, siis sellele aitab vastupanu anda abistavad hoiakud ja oskused, ehk siis aktiivne kuulamine ja teised kuulamistehnikad. Mittesallitavaks alaks nimetatakse seda, kui probleem on minul (Partneri
tunnetekoormast ja annab teisele teada, et sa kuulad ja mõistad teda. Aktiivsel kuulamisel tuleb ümbersõnastada teise inimese öeldut (kas ma sain õigesti aru, et...) ning tundeid tuleb peegeldada (oma arusaamise väljendamine teise tunnetest). Käitumise akna põhjal saame kindlaks teha, kellel on probleem. See jaguneb sallitavaks ja mittesallitavaks alaks. Sallitav ala on see, kui probleem on partneril (käitumised, mida sallin mina, aga mis tekitavad partnerile probleeme. Sellele aitab kaasa aktiivne kuulamine ja abistavad hoiakud, oskused.) ja probleemideta ala (käitumised, mida sallin mina ja mis ei anna märku probleemist. Sellele aitab kaasa probleemide ennetamine, millest hiljem juttu teen). Mittesallitav ala on siis, kui probleem on minul (partneri
annaabi.ee 
