kaotab seejuures kiiruse või ei levi kindlast piirkonnast kaugemale; 5. Erutuse liikumise lisajuhte teed, mille korral erutus võib liikuda kodadelt vatsakestele ilma atrioventrikulaarsõlme läbimata; 6. Impulsi taassisenemise tõttu tekkinud rütmihäired (Maramaa 1993). Sagedamini tekivad rütmihäired kas allpool asuvate keskuste automatismi suurenemisest, mille võib esile kutsuda erutusetekke kiiruse suurenemine või normaalse puhkepotensiaali mittesaavutamisest, mille korral uus erutus tekib varem (Maramaa 1993). Südamerütmihäirete avaldumine Tõuge Tükitunne kurgus Tukse kaelal Paus pulsis Südamelöögi vahelejätmine Tugev südamelöök Valu rinnus Valulik südamelöök Südamepekslemishoog Hingamisraskused Pearinglus Väsimus Jõuetusetunne Tsüanoos Väiksem koormustaluvus
seaduse § 83 punktis 1 sätestatud alusel või 2) kolme kuu jooksul pärast riikliku lepitaja ametiaja lõppemist käesoleva seaduse § 83 punktides 2–5 sätestatud alusel. (2) Tööandjate ja ametiühingute keskliidud esitavad kokkuleppe valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele või teavitavad Vabariigi Valitsust tähtaegselt kokkuleppe mittesaavutamisest valdkonna eest vastutava ministri kaudu. Kokkuleppele lisatakse: 1) kandidaadi kirjalik nõusolek asuda riikliku lepitaja ametikohale; 2) dokumendid, mis tõendavad kandidaadi vastavust käesoleva seaduse §-s 8 1 sätestatud nõuetele. (3) Kui tööandjate ja ametiühingute keskliidud ei saavuta riikliku lepitaja kandidaadi suhtes tähtaegselt kokkulepet, valitakse riikliku lepitaja kandidaat Sotsiaalministeeriumi korraldatud avaliku konkursi korras.
annaabi.ee 
