*käsundusleping *ühise tegutsemise leping Suuline tehing – igapäevane. Lihtkirjalik tehing on dokument, *millele pooled on omakäeliselt alla kirjutanud või *poolte allkirjadega kirjavahetus –(tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm) Notariaalselt tõestatud tehing.- notar kontrollib lepingu sisu ja on vastutav selle õigsuse eest. (nõustab ka) 6. Tehingu kehtetus. Tühised ja vaieldavad tehingud. Tehingu kehtetus on juriidiliste tagajärgede mittesaabumine, mi solid tehingu teostamise eesmärgiks. Eristatakse: *tühised tehingud *vaieldavad tehingud Tehing, mis on kehtetu juba teostamise momendist, sõltumata sellest, kas selle kehtetuks tunnistamist nõutakse või mitte, nim. tühiseks tehinguks Vaieldav on tehing, mille kohus võib huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud alustel kehtetuks tunnistada. *puuded tehingu vormis *puuded subjektiivses koosseisus *puuded tehingu sisus 7
tahteavaldus on tehtud eemalviibijale või kohalolijale. Suuline tahteavaldus (kohal- või eemalviibijale) jõustub, kui see on väljendatud ja saajal oli mõistlik võimalus sellest aru saada. TEHINGU KEHTETUS Kirjalik tahteavaldus kohalolijale jõustub, kui kiri on saajale isiklikult üle antud. Tehingu kehtetus on nende juriidiliste tagajärgede mittesaabumine, mille tekitamise eesmärgil tehing oli tehtud. Kirjalik tahteavaldus eemalviibijale jõustub, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või tegevuskohta ja temal on mõistlik võimalus Tehingute kehtivuse eeldused on: vorminõuete täitmine; subjektide osas nõuete täitmine; sisunõuete täitmine. Tahte vastavus tegelikele sellega tutvuda (TsÜS § 69 lg 2)
Kokkuleppelises vormis sõlmitud lepingu muutmise ja lõpetamise vormi puhul tuleb täiendavalt arvestada VÕS §-st 13 lg 2 ja 3 tulenevaga. Vorminõude järgimata jätmise korral kaasnev tehingu tühisus võib erandjuhul anda ühele poolele kahju hüvitamise nõude teise poole vastu (vt VÕS § 15 lg 1). RKTKo 16.12.2009.a. otsus nr 3-2-1-125-09 TEHINGU KEHTETUS · Tehingu kehtetuse mõiste Tehingu kehtetus on nende juriidiliste tagajärgede mittesaabumine, mille tekitamise eesmärgil tehing oli tehtud. Tehingute kehtivuse eeldused on: 1) vorminõuete täitmine; 2) subjektide osas nõuete täitmine (teo- ja otsusevõime; esindusõigus); 3) sisunõuete täitmine (avalik kord, head kombed, seadusest tulenev keeld, ametiisiku käsutuskeeld, näilisus). 4) Tahte kujunemine tegelikele asjaoludele vastavalt ning tahte vastavus tahteavaldusele
Kui aga oferent ei soovi lepingut sõlmida, siis sellisel juhul peab ta viivitamatult teatama, et see saabus hilinemisega, siis see aktsept on uus ofert. Lisaks: VÕS §8,9,16,22; loe koos kommentaaridega; Köhleri õpikut pole vaja lugeda; Võlaõiguse üldosa õpikust loe 6. peatükk (lk 93- 108) "Lepingu sõlmimine". 8. TEHINGU KEHTIVUS 8.1. Tehingu kehtetuse põhjused ja tagajärjed Tehingu kehtetus on nende juriidiliste tagajärgede mittesaabumine, mis olid tehingu tegemise eesmärgiks. Kuidas kontrollida kas tehing on kehtiv või mitte? Kolm kehtivuse põhilist gruppi: 1) Isikutega seotud tuleb kontrollida teovõimet; esindust juhul kui isik on teinud tehingu esindaja kaudu, ega seal pole mingit viga. Piiratud teovõimega isikute puhul võivad tehinguid teha eestkostjad. Perekonnaseaduse §100 on tehingud, mida seaduslik esindaja teha ei tohi. Toob kaasa tühisuse ja hõljuva tühisuse.
Kui aga oferent ei soovi lepingut sõlmida, siis sellisel juhul peab ta viivitamatult teatama, et see saabus hilinemisega, siis see aktsept on uus ofert. Lisaks: VÕS §8,9,16,22; loe koos kommentaaridega; Köhleri õpikut pole vaja lugeda; Võlaõiguse üldosa õpikust loe 6. peatükk (lk 93- 108) – “Lepingu sõlmimine”. 8. TEHINGU KEHTIVUS 8.1. Tehingu kehtetuse põhjused ja tagajärjed Tehingu kehtetus on nende juriidiliste tagajärgede mittesaabumine, mis olid tehingu tegemise eesmärgiks. Kuidas kontrollida kas tehing on kehtiv või mitte? Kolm kehtivuse põhilist gruppi: 1) Isikutega seotud – tuleb kontrollida teovõimet; esindust – juhul kui isik on teinud tehingu esindaja kaudu, ega seal pole mingit viga. Piiratud teovõimega isikute puhul võivad tehinguid teha eestkostjad. Perekonnaseaduse §100 on tehingud, mida seaduslik esindaja teha ei tohi. Toob kaasa tühisuse ja hõljuva tühisuse.
annaabi.ee 
