Vastastiksõltuvus ning suhete ja usalduse olulisus tahtmaks koostööd teha Holistiline lähenemine, kaasamine, võimestamine PROBLEEMID fragmenteeritus, kuidas juhtida seda võrgustikku? Klassikalise valitsemise kriis: Avaliku ja erasektori vahelise piiri tõmbamine keeruline Stabiilseid dihhotoomiaid ei eksisteeri: Era vs avalik Ühtluskool vs segregeeriv Elukohajärgne määramine vs valik ... Hierarhia anakronism Võimu intensiivne delegeerimine mitteriiklikele toimijatele Mida enam delegeerib (teenused, poliitikanõustamine), seda enam saab keskenduda ühiskonna liidri rollile ja inimeste mobiliseerimisele Seeläbi võib riigi võimuressurss isegi suureneda Hübriidide tekkimine nn puhaste sektorite ja hübriidvormide segunemine ja integratsioon Eeldab üksteise tugevuste ärakasutamist, et tekiks sünergia, mida konkurents ei pruugi võimaldada Avaliku poliitika uued suunad: LOENG 13 lk.3 Valdkonnapoliitikad:
Teiselt poolt on hakatud kasutama tehnoloogiaid(TV-litsentsid, teedemaksud), mis võimaldavad välistamist- seega era-ja avaliku sektori partnerlust 12 Era- ja avaliku sektori vahel on puhvertsoon, kus need kaks sektorit teatud viisil segunevad. o Avaliku võimu delegeerimine mitteriiklikele toimijatele- ühiskonna integreerumine o Õhuke riik- rolli teisenemine, mitte marginaliseerumine o Interaktiivne valitsemine jne 3.Mis erinevus on erastamisel ja lepingulisel delegeerimisel? Erastamine- avaliku organisatsiooni/teenuse üleandmine teistele sektoritele kestvalt o Privatiseerimine o Aktsiate müük o Riiklik aktsiaselts- aktsionäride poolt kokku pandud äriühing o Kliendi määratlemine
Riik ei saa olla ühiskonnaelu korraldamise ainsaks struktuuriks. Ühiskonna tegus toime ja stabiilsus saavutatakse paljude formaalsete ja mitteformaalsete struktuuride koosmõjul. Riik tugineb oma ülesannete täitmisel paljuski nendele struktuuridele ja on seega huvitatud viimaste arengust. Mitteriiklike formaalsete struktuuride arengut mõjutab riik nende moodustamise põhimõtete ja tegevuse õiguslike aluste määramise kaudu. Riik võib delegeerida üksikuid avalik-õiguslikke funktsioone mitteriiklikele formaalsetele struktuuridele, täiendades riiklikku juhtimist omavalitsusliku juhtimisega. Kõige kaalukamaks selliseks omavalitsuslikuks lüliks on kohalikud omavalitsused, kelle asend on põhiseaduslikult määratud. Kõrvuti kohalike omavalitsustega kuuluvad demokraatliku ühiskonna struktuuri kodanike mittetulundusühingud. Selliste ühenduste kaudu formeerub ja leiab sobiva rakenduse isikute ühishuvi, samuti saab viimane mõjusama väljenduse ühiskonna asjade korraldamisel
Riik ei saa olla ühiskonnaelu korraldamise ainsaks struktuuriks. Ühiskonna tegus toime ja stabiilsus saavutatakse paljude formaalsete ja mitteformaalsete struktuuride koosmõjul. Riik tugineb oma ülesannete täitmisel paljuski nendele struktuuridele ja on seega huvitatud viimaste arengust. Mitteriiklike formaalsete struktuuride arengut mõjutab riik nende moodustamise põhimõtete ja tegevuse õiguslike aluste määramise kaudu. Riik võib delegeerida üksikuid avalik-õiguslikke funktsioone mitteriiklikele formaalsetele struktuuridele, täiendades riiklikku juhtimist omavalitsusliku juhtimisega. Kõige kaalukamaks selliseks omavalitsuslikuks lüliks on kohalikud omavalitsused, kelle asend on põhiseaduslikult määratud. Kõrvuti kohalike omavalitsustega kuuluvad demokraatliku ühiskonna struktuuri kodanike mittetulundusühingud. Selliste ühenduste kaudu formeerub ja leiab sobiva rakenduse isikute ühishuvi, samuti saab viimane mõjusama väljenduse ühiskonna asjade korraldamisel
annaabi.ee 
