See tähendab, et teaduslikke teooriaid ei saa lõplikult tõeseks ega vääraks tunnistada. (Chalmers, 1998:18). Chalmers ei defineerigi teaduse universaalset olemust (sellele saab õigupoolest vastata igas teadusvaldkonnas eraldi), vaid märgib, et peamine küsimus on: mis on teaduse eesmärk. Eesmärk aga sõltub sotsiaalsest kontekstist. Chalmers toob näiteks püüde saavutada järjest suuremat tehnoloogilist võimu looduse üle. Chalmersi mitterepresentatiivne realism (teaduslikud) teooriad on sotsiaalsed produktid, mis võivad juurteni murduda (Chalmers, 1998:225) Chalmersi nn alternatiivne teooria on ebamäärane, nagu ta ka ise tunnistab, ent lisab juurde, et see ongi tema tugevus, mitte nõrkus. Chalmersi hinnangul ei tohiks ükski käsitlus suhetest füüsikateooriate ja maailma vahel, mille kohta peaksid teooriad käima, tõkestada võimalikku tulevikuarengut. Seetõttu ongi ebamäärasus oluline
või sündmused või etnograafilised objektid muuseumides, pole uurimisega alati võimalik haarata kogu uuritavate hulka. Vajalik oleks uuritavat kogumit vähendada, kuid nii, et populatsioonist võetud väiksema hulga uurimisel saadud andmed oleksid üldistatavad populatsioonile. Tulemuste usaldatavus kindlustatakse representatiivse, s.o. populatsiooni esindava valimi moodustamisega. Kui moodustatakse mitterepresentatiivne valim, toob see kaasa selle, et kogu populatsiooni kohta üldistatakse tulemused, mis ei pruugi seal üldiselt kehtida. Sellise tagajärje vältimiseks on välja töötatud valimi koostamise reeglid, mille järgimine kindlustab valimi representatiivsuse ja tulemuste valiidsuse, s.o. usaldatavuse. Representatiivse valimi saavutamiseks peaks olema täidetud mõned nõuded: 1
seletamiseks, kuid ei peegelda tegelikkust. Nt aatom või elektron on teoreetiline mudel, millele ei vasta tegelikkuses mitte midagi. 39 Teaduse baasmõisted on kõik suuremal või vähemal määral teoreetilised (nt punktmass). Instrumentalismi kriitikud tuletavad meelde, et paljusid teoreetilisi mudeleid on õnnestunud ka eksperimen-taalselt kontrollida, nt benseeni molekul või aatomi struktuur. Instrumentalistide ja realistide vaidlust püütakse lepitada mitmeti. Üks võimalus on mitterepresentatiivne realism: Teaduslik tõde on ligikaudne ja valida tuleb teooria, mis on tõele lähemal, mis kirjeldab tegelikkust täpsemalt. Teaduslik tõde on pidevas arengus täpsema kirjeldamise suunas. Kirjeldavad mudelid, ei pea omama tegelikkuses analooge, kuid võivad omada. Teadmiste saamise viisidest (liigitus lähtub teadlase seisukohalt). (I) Teaduslik. (M. Bunge ,1967): probleemid peavad olema algusest peale võimalikult täpselt sõnastatud;
annaabi.ee 
