Töötamise põhimõttelt jagatakse kaitseklapid: Otsejuhtimisega klapp - mõjub süsteemis mõjuv rõhk vahetult klappi sulgevale elemendile. Eelhäälestusega ehk pilootjuhtimisega klapp - toimub klapi avanemine ja sulgumine klapi sulgevale elemendile mõjuvate rõhujõudude erinevuse tulemusel. 18. Drosseli ülesanne ja põhimõtteline ehitus. Selgitage mõisteid: Drossel sisenemisele, drossel väljumisele. Drosselid kujutavad endast kas reguleeritavat või mittereguleeritavat voolu ristlõike pindala muutvat hüdraulilist takistust, mille abil muudetakse temast läbi voolava vedeliku vooluhulka. Drossel sisenemisel paikneb silindri sisendharus ja toimub silindrisse mineva vedeliku vooluhulgareguleerimine, järelikult ka vastava kolvi liikumise kiiruse reguleerimine. Drosseli lülitamisel väljumisele reguleeritakse silindrist paaki voolava vedeliku vooluhulka. Silindri
Kiiruse reguleerimine toimub töösilindrisse või hüdromootorisse antava vedeliku vooluhulga muutmise teel. Vooluhulga reguleerimine toimub kolmel viisil: · pumba tootlikkust muudetakse tema pöörete arvu muutmise teel leiab kasutamist, kui pumba ajamiks on sisepõlemismootor · pumba tootlikkust muudetakse tema pöördetootlikkuse muutmise teel Reguleerimine võib olla mehaaniline (käsitsi), elektriline või hüdrauliline. · kasutatakse mittereguleeritavat pumpa ja vooluklappe 24.Drosseli mõiste ja ehitus. Vooluregulaatorite põhimõtteline erinevus drosselist. Drosselid on reguleerimisseadmed, mille abil muudetakse täiturilt saadava liikumine kiirust. Drosselite ehituselt saab neid jagada viide rühma: Seibdrosselid (voolu ristlõike pindala muudetakse voolu teele paigutatava seibiga); Klappdrosselid(ristlõike pindala muudetkase klappidega(koonuseline, sälkotsik, kaldlõikega)); Paralleelse vastuklapiga
annaabi.ee 
