Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mittereaalsus" - 3 õppematerjali

Skellig
8
pptx

Skellig

garaazist Minale pärandatud suurde remontivajavasse majja ja saavad teada tõe tema kohta või siis pigem saavad teada, kes ta tegelikult on. Arvamus Peale lugemise alustamist ei suutnud ma raamatut käest panna enne lõpetamist. Minu arust sobib see raamat kõigile. Sisu on piisavalt huvitav ja haarab kaasa! Miks soovitan teistele ? Huvitav. Sobib kõikidele vanusegruppidele. Reaalsus ja mittereaalsus. Tegevuses on pidevalt lapsed. Õpetlik. Tänan tähelepanu eest !

Kirjandus → Kirjandus
57 allalaadimist
Eesti keele iseloomustus
2
docx

Eesti keele iseloomustus

· Aeg ­ jaguneb tulevikuks (nt: hakkan tegema), olevikuks (üldolevik ­ nt: teen, kestev olevik ­ nt: olen tegemas), minevikuks, mis omakorda lihtminevikuks (üldlihtminevik ­ nt: tegin, kestev lihtminevik ­ nt: olin tegemas), täisminevikuks (nt: olen teinud), enneminevikuks (nt: olin teinud). · Kõneviis­ jaguneb kindlaks (reaalne, otsene tegevus, nt: jooksen), tingivaks (sündmuste mittereaalsus vaatehetkel, nt: jookseksin), kaudseks (kelleltki kolmandalt kuuldud tegevus, nt: olevat jooksnud), möönvaks (tavaliselt väljendab käsku, mis on suunatud kolmandale isikule, nt: jooksku), käskivaks kõneviisiks (käsk, nt: jookse). · Teadmislaad ­ jaguneb otseseks (nt: ma joonistan) ja kaudseks (nt: ma joonistavat). · Tegumood ­ jaguneb isikuliseks (tegija on lause alus, nt: Peeter avas akna ­

Eesti keel → Eesti keel
12 allalaadimist
Nimetu
3
docx

Nimetu

2. Aja katekooria ­ jaguneb tulevikuks (nt: hakkan tegema), olevikuks (üldolevik ­ nt: teen, kestev olevik ­ nt: olen tegemas), minevikuks, mis omakorda lihtminevikuks (üldlihtminevik ­ nt: tegin, kestev lihtminevik ­ nt: olin tegemas), täisminevikuks (nt: olen teinud), enneminevikuks (nt: olin teinud). 3. Kõneviisi katekooria ­ jaguneb kindlaks (reaalne, otsene tegevus, nt: töötan), tingivaks (sündmuste mittereaalsus vaatehetkel, nt: töötaksin), kaudseks (kelleltki kolmandalt kuuldud tegevus, nt: olevat töötanud), möönvaks (tavaliselt väljendab käsku, mis on suunatud kolmandale isikule, nt: töötagu), käskivaks kõneviisiks (käsk, nt: tööta). 4. Teadmislaadi katekooria ­ jaguneb otseseks (nt: ma kirjutan) ja kaudseks (nt: ma kirjutavat). 5. Tegumoe katekooria ­ jaguneb isikuliseks (tegija on lause alus, nt: Mari avas

Varia → Kategoriseerimata
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun