Eestis aga vastupidi. Kasumiaruanne (profit and loss account, income statement)15 on finantsaruanne, kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja kasum või kahjum. Kasumiaruanne on enamasti kulude detailne aruanne, sest tululiike on väga vähe. Eestis on kasumiaruandel kaks skeemi: esimene on üles ehitatud kululiikide, teine funktsioonide järgi. Finantsaruandluse analüüsi teoorias on hinnangu andmisel oluline eristada rahalisi ja mitterahalisi kulusid. Olulisemateks mitterahalisteks kuludeks kasumiaruandes on raamatupidamislik materiaalse põhivara kulum (depreciation) ja immateriaalse põhivara kulum (amortization16) (Brigham, Daves 2004). Immateriaalne põhivara on näiteks arvuti tarkvara, kulutused uurimustele, asutamis- ja arenguväljaminekud, litsentsid, patendid, kaubamärgid. Seoses kulumiga on finantsanalüüsis kasutusel näitaja, mida nimetatakse kulumieelseks ärikasumiks (EBITDA earnings before interest and taxes plus depreciation and amortization).
21 finantsanalüüsi eesmärk ettevõtte peamiste näitajate (kasumlikkus, likviidsus ja väärtus) parandamine. Analüüsi tulemus sõltub algandmete kvaliteedist ning analüüsis kasutatavad andmed peavad olema tõepärased ja asjakohased. Finantsanalüüsist selguvad ettevõtte tugevused ja nõrkused. (Nukka, 2018, lk 10-11) Finantsaruandluse analüüsis on hinnangu andmisel tähtis eristada rahalisi ja mitterahalisi kulusid. Mitterahalisteks kuludeks on materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ning seoses sellega on analüüsis kasutusel näitaja, mida nimetatakse kulumieelseks ärikasumiks. Kasumiaruandes on toodud rahalised absoluutnäitajad, kuid võrdluseks on vajalik leida suhtelised näitajad (Kõomägi, 2006, lk 111-112). Selleks saab kasutada järgnevaid analüüse: horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs ja finantssuhtarvude analüüs. 1.4.1 Kasumiaruande horisontaalanalüüs
annaabi.ee 
