32% millest 17.58 % on riigimets ja 24.74% on eramets Metsatööstus Suurimad väljundid metsast on puit ja mitte-turulised teenused ja mõjud. Puit (umbes 10 000 m3 aastas) leiab oma tee erasaekaatritesse (enamasti metsaühistutes). Väiksem kogus läheb söekaevandustesse, küttepuiduks ning teisteks vajalikeks tegevusteks. Kohalik toodang suudab rahuldada ainult ühe kümnendiku saematerjali nõudlusest, põhjustades suuri imporditavaid koguseid. Metsadest saadavad hüved Mittepuidulised väärtused Botaanikaaed Tüüpiline piknikukoht Küprosel on metsast saadavad hüved olulisemad kui otsesed majanduslikud kasumid. Nende mõjude järelvalve on ette kirjutatud Metsapoliitika deklaratsioonis, mis pühendab kuueteistkümnest eesmärgist kuuele: metsamõjude ja kliima kaitsele, vee ja mulla kaitsele, põllumajanduslikule kaitsele, inimeste mugavuse ja metsaelustiku kaitsele. Metsade tulu on
Kohustuslik 2,5-7% lisamõõt niiske puu saagimisel Põhivalem saematerjali mahu määramiseks on alljärgnev: kus: V-materjali ühe tüki maht a- materjali laius b- materjali paksus L- materjali pikkus Oluline on jälgida mõõtühikuid Tihti antakse saematerjali paksus (mm), pikkus (m) ja laius (cm) Jälgida et arvutamisel oleks üks mõõtühik Metsa kõrvalkasutus Mittepuidulised väärtused o Metsamarjad o Seened o Ravim, -dekoratiivtaime o Loomade karjatamine o Mesipuude metsa panemine o jne Vastavalt Eestis kehtivale igamehe-õigusele võib riigi- ja tähistamata ning piiramata erametsas igaüks tasuta ja ilma eriloata seeni ja marju korjata Võõra metsa kasutamise kitsendused: o Varuda metsasaadusi, kahjustamata omaniku huve
Metsa uuendamine on tegevus, mille eesmärgiks on mingi omaülesaindeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puitaimede hooldamine. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa kõrvalkasutus on mittepuidulised saadused metsast. Nt. marjad, seened, ravimtaimede korjamine, metsa kasutamine mesilaste koremaana jne. Kõrvalkasutuse tähtsus võib osades piirkondades olla tähtsam kui metsast saadav puit. 6. Puude diferentseerumine ja metsa isehõranemine, kasvuklassid. Diferentseerumine on erinevuste teke samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus. 1. Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Ka ühe puu generatiivsed järglased on erinevate omadustega, tänu risttolmlemisele.
annaabi.ee 
