Sisemise väärtuse teooria väidab, et inimene peab nägema loodust omaette väärtusena ja vastavalt sellele ka käituma. Erineb kõikidest eeltoodud teooriatest selle poolest, et ei püüa leida lahendust, mis sobiks inimese omakasupüüdliku mõtteviisiga 39. Eesti majanduspoliitika põhiprintsiibid struktuurilise kriisi tingimustes Avatus Astumine Euroopa Liitu Mitteprotektsionistlik iseloom Privatiseerimine Väliskapital 40. Euroopa Liitu astumise vastaste klassifikatsioon Tõsiusklikud kartsid muutusi ja muretsesid Eesti identiteedi pärast. Protesteerijad olid enamikus vaesed ja ebaõnnestunud inimesed, kes oma rahulolematuse suunasid riigivõimu ning kõigi tema tegemiste vastu Politikaanid püüdsid EL vastasuse nišši kasutades
trajektoori leidmine. Eesti majanduspoliitika lähtus algusest peale eeldusest, et meie eesmärgiks on astumine Euroopa Liitu. Idealiseerimata seda majandusühendust, ei oleks me saanud ka kõige suure-ma soovi korral jääda Venemaa ja laieneva Euroopa Liidu vahele. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga pakub meile poliitilist kaitset ning suhteliselt kiiret ja stabiilset majanduslikku arengut. Ka Eesti majanduspoliitika mitteprotektsionistlik iseloom on olnud suuresti determi-neeritud. Protektsionistlike vahendite suur puudus seisneb selles, et nad konserveerivad olemasoleva (ebaratsionaalse) majanduse struktuuri ja puuduliku konkurentsivõime. See-tõttu on protektsionistlikke meetmeid mõtet rakendada ainult siis, kui on, mida kaitsta. Pärast taasiseseisvumist Eesti majanduses sellised allharud või ettevõtted praktiliselt puudu-sid.