perioodid. Emise elu jooksul võime eraldada, lähtudes sealiha ökonoomsest tootmisest, järgmisi perioo- de: 1. Produktiivsed perioodid -tiinus, -imetamine 2. Tinglikult mitteproduktiivsed perioodid - nooremiste üleskasvatamine kuni esmakordse tulemusliku tiinestumiseni, - põrsaste võõrutusest kuni järgmise tiinestumiseni (nn. vaba periood), - viimasest põrsaste võõrutusest kuni emise praakimiseni. Eesmärk on emise mitteproduktiivsete perioodide lühendamine miinimumini ehk emiste in- tensiivne kasutamine. 9. Emiste poegimine (hooajaline, aastaringne, vool ja voorpoegimine). · Seakasvatuses eristatakse järgmisi poegimisviise: 1. hooajaline ehk sessoonne poegimine; 2. aastaringne ehk emiste üksikpoegimine; 3. voorpoegimine; 4. voolpoegimine. Hooajalisel poegimisel on sobivamaks poegimisajaks talve lõpp ja varakevad.
mitteproduktiivsed perioodid. Emise elu jooksul võime eraldada, lähtudes sealiha ökonoomsest tootmisest, järgmisi perioode: 1. Produktiivsed perioodid -tiinus, -imetamine 2. Tinglikult mitteproduktiivsed perioodid - nooremiste üleskasvatamine kuni esmakordse tulemusliku tiinestumiseni, - põrsaste võõrutusest kuni järgmise tiinestumiseni (nn. vaba periood), - viimasest põrsaste võõrutusest kuni emise praakimiseni. Eesmärk on emise mitteproduktiivsete perioodide lühendamine miinimumini ehk emiste intensiivne kasutamine. 9. Emiste poegimine (hooajaline, aastaringne, vool – ja voorpoegimine). • Seakasvatuses eristatakse järgmisi poegimisviise: 1. hooajaline ehk sessoonne poegimine; 2. aastaringne ehk emiste üksikpoegimine; 3. voorpoegimine; 4. voolpoegimine. Hooajalisel poegimisel on sobivamaks poegimisajaks talve lõpp ja varakevad.
küsimärgi alla üht järgmistest: } tootmisprodukti omandamise kapitalistliku viisi, ehk kui vaene varastab rikka käest; } sotsiaalset korraldust, mille raames kapitalistlik tootmine toimub, ehk kui keegi keeldub või ei ole võimeline tööd tegema; } kapitalistlikule ühiskonnale omaseid tarbimise ja jaotamise viise, ehk kui keegi eelistab mõnuainete abil põgenemist kohandumisele; } sotsialiseerimise protsessi, mis on suunatud “produktiivsete”ja “mitteproduktiivsete” rollide omandamiseks, ehk kui keegi keeldub olla välja õpetud või kui keegi eitab “perekonnaelu” sobilikkust; } ideoloogia, mis toetab toimivat kapitalistlikku ühiskonda, ehk kui keegi pakub teisi ühiskonna korraldamise viise. Konfliktiteooria ja sotsiaalne poliitika } Edukad sammud on tehtud sellise konflikti vähendamise suunas, mis tekib kui kriminaal-justiitssüsteem karistab rangelt kurjategijaid, kes niigi asuvad madalal sotsiaalsel positsioonil. }
annaabi.ee 
