Samas võib väita, et mida lähedamale ja aktuaalsemaks muutus ETV+ alustamine eetris, seda rohkem hakkas ’’vastu võitlema’’ Vene meedia, kui võtta näiteks NTV uudislugu. Õhtuleht Artikkel kajastamaks Arvamusfestivali debatti (2015) teemal ’’ETV+ - kas ainult meelelahutus’’ annab mitmeid seisukohti, kus ollakse enamasti telekanali poolt, määratledes ära ka, et telekanal peaks pigem end suunitlema meelelahutusliku kanalina. Mittepooldajaid esines omajagu, näiteks peeti ühes arvamusloos telekanalit aastas mitmeid miljoneid neelavaks jaburuseks, sest see ei jõua vabalevisse (Uudam, 2015). Lisaks on eraldi toonud toimetus (2015) välja ka Toomas Mattsoni ETV+ peatoimetaja suunas kriitilise sõnavõtu Facebookis, millele on lisatud ka sõnavõtu kohta käivad kommentaarid Facebookis, mis pooldavad paljuski Toomas Mattsoni seisukohta. Üldjoontes on Õhtuleht märgatavalt kriitilisem teistest lehtedest, avaldades pigem
rahvuskogul kokku tulla või ei. Rahvahääletus pidi aset leidma 24., 25., 26, veebruaril. Sellist küsimust ei olnud varem esitatud ja sellele vastamine osutus parajaks pähkliks - enamus inimesi andis oma hääle rahvuskogu kokkukutsumise poolt või vastu, mitte kui riigikorra poolt. Enne hääletamist käivitati propaganda. Maal nimetati ametisse nn usaldusmeest võrk - vastutasid selle eest, et inimesed läheks rahvahääletusele. 76% hääletajatest vastas jah, 24% ei. Ainult Tartus oli mittepooldajaid rohkem kui pooldajaid. Päts sai mis tahtis. Ilmselt paljud inimesed olid hääletanud jah ka selles lootuses, et rahvuskogu valimisteks tuleb taastada senine demokraatlik ja vaba erakondlik süsteem. Nemad olid esimesed, kellel tuli pettuda. Valimised rahvuskogu kotta pidid toimuma detsmbris 1936. Sellele eelnes opositsiooni suurim vastuhakk - 4 eelnevat riigivanemat saatsid Pätsile märgukirja, kus kritiseerisid tema tegevust - Tõnisson, Otto Strandman, ..., ..., ... - kokku 5
annaabi.ee 
